Koos mopeedikeskuse eelmisel aastal alustatud mopeedimatkade korraldamisega ja selleks peotäie Tomos Flexerite hankimisega sai natukene mõeldud ja matkade saatemasinaks hangitud kolmerattaline kaubaveo ZID - hea vajdusel vedada seltskonna pikniku ja magamisvarustust ja jäädes samas mopeediklassi.






Tegu on vene suhteliselt tuntud mopeedi tehases valmistatud modifikatsiooniga. Asi on valmistud suhteliselt lihtsalt - on eraldi toodetud poolraam koos kasti ja kaherattalise sõltumatu vedrutusega tagasillaga, mis on poltidega paigaldatud tavalise kaherattalise mopeedi tagakiige ja amortide asemele nende kinnitustesse.





Asjal on lihtsuse huvides kahjuksdiferentsialist loobutud ja vedav on vaid üks tagaratastest - vasakpoolne. See teeb sõidutehnika natukene huvitavaks - Vasakule keerates tuleb veidikene gaasi vähemaks lasta ja paremale keerates lisada. Kui see nõks selgeks saab, siis juhitavuse üle eriti väga kurta ei olegi. Lisaks selle lahenduse miinuseks ka see, et auklikul teel sõites kipub jäiga vedrutuse tõttu tihti masina üks tagaratastest maaga kontakti kaotama ja igakord, kui vedaval rattal kontakt maaga väheneb, siis võtab ratta "kraapima" ja selle tõttu on sõit (põhiliselt eriti hääl) veidi jõnksutav. Samuti on natukenegi libedamal pinnal keeruline paigaltminek ilma selleta, et vedav ratas tükkaega ruberburningut ei teeks.





Probleem, et tagakiige võll asub nüüd mootorist väga kaugel ja sellest tulenev ketipinguse muutus sõltuvalt kiige asendist on kompenseeritud ujuva ketipingutustalla paigaldusega.



Universaalse sõidukina kasutamist raskendab natukene masina kolmekäiguline kast ja ülekandesuhe, mis on valitud "keskmine". Aeglaselt hoovis sõites on ülekanne liiga kiire ja maanteesõiduks võiks isegi kiirem olla, et mootor nii pöördesse ei läheks. Oma suure kasvu tõttu sai peal olev juhtraud vahetatud peale paari esimest kuud izi juhtraua vastu - see on natukene laiem ja natukene kõrgem ja sellega on käte asend tunduvalt mugavam ja ka küünarnukid ei ole enam vastu külgi. Siiani olen selle vene imega rahul ja see on täpselt see, mida asjast alguses ka eeldasin.
Momendil on masin ümberehitamise staadiumis saavutamaks kerget militaarset outlooki - veokastile on valmistud laudadest portekõrgendused ja metallosa ootab mattrohelise värvi selgalaskmist. Lisaks tulevad tõnäoliselt ka kanistri ja labidahoidjad veokastile ja ette tulekaitse võre.

räägi natuke, hindadest ja sellest ka, kas seda masinat on eestis müügil.

Antud masin on eestis ainukene või on neid peale selle veel üks olemas, ei julge täpselt väita.
Hinnaklass on 20K. Täpsetest hindadest ei ole mõtet ega ka võimalik rääkida, kuna sellist masinat momendil Eestis müügil ei ole ega tule ka kunagi. Seda põhjusel, et seda mootorit ei toodeta enam ja juba eelmisel aasta toodetud olid Lifani toodetud 4t honda kloonmootoriga. Teiseks see, et ZID (ei soolo ega ka see kaubaversioon) ei vasta (ega pole ka kunagi vastanud) ei eestis ega euroopa liidus kehtivatele mopeedinõuetele ja reaalselt on tegu tänavaliikluseks illegaalsete sõidukitega.

Täna sai siis masina värskenduskuur lõpetatud. Tulemusega jäin ise täitsa rahule.

Kusjuures mulle täitsa meeldib selline militaristlik välimus. Portekõrgendused teevad asja eriti omapäraseks. Aga kus on kanistri- ja labidahoidjad?

Kui palju muidu värvimine maksma läks? Mul endal plaanis Delta sarnaseks teha. Enda ülialgsete värvimisoskustega saan sellega ka hakkama. Jooksma läinud värvi nühib lihtsalt liivapaberiga siledaks ja saab veel parem, kui ennem oleks olnud!

Täna, peale 1160km läbimist, otsustas masin esimest korda jonnima hakata.
Sai natukene libedasõitu harrastatud ja linnas poes käidud. Peale koju tagasi jõudmist, kui hakkasin ZID'i maja eest garaazi sõitmiseks käima lööma, käis ragin ja käivitusvänt jäi kinni. Natukene edasi-tagsi nõksutades sain vända küll uuesti liikuma, aga käis imeraskelt ja iga vändavajutusega kaasnes tõsine krobin.


Tõenäoliselt jooksis käigukastis mõni laager laiali. Eks ootan lubatud lumetormi ära ja kuna siis nagunii kuhugi minna ei saa, hakkan garaazis mootorit lahkama.