Vaatasin, et minid on populaarseks muutunud ja ostsustasin kah moodne olla.
Ja kui juba olla moodne, siis kohe hulgi - võtsin korraga käsile Riga-26(rmz-2.126) ja Riga-30(rmz-2.130) värskenduse. Stellat mul kahjuks lihtsalt ei ole ja sellepärast pidin nende kahega piirduma.



Algmaterjal oli selline "harju keskmine" - Riga-26 oli mitte päris komplektne, aga enamväem kõik keerulisem ja spetsiifilisem olemas. Enda poole kõveraks painutatud juhtraua ja valet värvi esihargiga. Mootorit vahel polnud.
30 oli enamvähem originaalis, mootor kahjuks tõenäoliselt ise (aga ülikorrektselt) jalgkäikudele ümber tehtud V-50, vaid käigkukang tundus olevat käsitöö... aga masin oli kogu oma elu veetnud õues, puuriida ääres ja sellest ka palju roostet ja oksiidi erinevatel kohtadel. Lisaks olid elektrikuteibiga tehtud tuuningtriibud, mis olid sealt lahkunud koos värviga ja nüüd olid masinal tuuning roostetriibud.

Sai otsustatud teha need masinad sellisena, et nendega oleks ka võimalik (ja ka raatsiks) vahetevahel sõita. Sellepärast täisoriginaali taastamisest sai esialgu loobutud. Samas tulevad mõelamd masinad ikkagi valdavalt originaalilähedased, et neid saab näitliku õppevahendina mini arenguetappidest rääkides kasutada.
Nend ekahe masina lahkamisel leitud pisiasjade erinevustest kirjutan ehk edaspidi.

Momendi seis on selline, et mõlemad masinad said moolekulaarosadeks lammutatud, puhastatud ja sorteeritud.
Kõik värvkatet omavad metalldetailid said haavlipritsis puhastatud ja uuesti värvitud. Kuna masinad lähevad ka sõitmiseks, siis sai mindud lihtsama vastupanu teed (lihtsus, mugavus, tugevus ja HIND) ja otsustatud paljus kasutada pulbervärvi. Samas, ega see pulbripind väga palju visuaalsel vaatlusel vene tehasevärvist ei erine ka. Ainsaks miinuseks see, et ei ole võimalik pahteldada. Raamide ja muude hevi metal osadega probleeme polnud. Porilauad olid kaks täiesti korralikud, ülejänud kaks sai asendatud riiulis leidunud uute kasutamata ja selle tõttu mõlgivabade detailidega, millel olid nagunii värvipinna transpordikahjustused, et kahju nende üelvärvimisest väga ei hakanud. Suuremad probleemid paakidega - kahte täiseti ideaalset eksemplari ei leidnud. Otsustasin minna seda teed, et ajutise lahendusena lähevad peale kaks paaki, millel mõlemal on kerged mõlgid ees nurkades. Eks hiljem vahetab need korralike vastu ringi, või pahteldab mõlgid ära ja värvib korraliku samas toonis tavavärviga üle.

Momendi seisuga on detailid ka värvimisest käes. Veljed-paagid-porlauad said algsega ligilähedase kergelt määrdunud valge toonis katte. Raamid otsustasin mõlemal masinal teha oranzid. Paagikirjade taastamist ei ole veel teha jõudnud, kuig shabloonid said välja juba lõigatud.

Kahjuks on mõlema masina poldikompletid omadega suures osas oma värskuse kaotanud. Pesin need hoolikalt keemiaga puhtaks, sorteerisin ära... ja otsustasin, et millalgi lähiajal võtan käsile nende uue galvaanilise katmise kollase tsingiga. Niikauaks aga komplektrrin masina uute samamõõduliste, aga kahjuks halli tsingikattega eksemplaridega. Uute puhul mööndusena ka see, et erinevalt vene 12/14 peamõõtudest on 8'ased poldid-mutrid tänapäevased 13'se kandiga. Aga alustuseks oli nii mugav kõik poldid, seibid mutrid ära sorteerida ja mõõta, nimekiri teha, see würthi anda ja pärast läbi käia ning kast valmis kaubakomplektiga vastu võtta. Eks kunagi hiljem vahetab need taastatud originaalide vastu välja.

Rehvide mustrit oli veel piisavalt ja erilist pragnemist kah silma ei hakanud, sisi need sai lihtsalt korralikult puhtaks küüritud.

Momendi seisuga on rattad kokku pandud, südamikud ootavad esmaspäeva, et uusi rattalagreid ostma minna ja raamidele on tagahargid paigaldatud. Hommme-ülehomme on planeeritud esiharkidele uued liugpuksid sisse suruda, laagrid paigaldada ja esihargid alla panna.

Korralik juhtraud on kõvera vastu ringivahetamiseks olemas ja uusi sadulakatteid peaks kah vist veel 2tk riiulist leidma. Tõenäoliselt tuleb hankida uued käepidemekummid, kõik trossid ja puudu on ka üks tagatuleklaas. R-30ne sumpa katteplekk ei ole ka just kõige paremas seisus ja leegitorul on kahjuks tüüpiliselt kinnituskael keevitusest lahti. Muud enamus tundub momendil olemas ja kasutuskõlbulik olevat... aga eks mingite pisiasjadega tuleb kindlasti veel probleeme.

Eks natukene põnevat rahakotti piilumist kah siiani tehtud kulutustest. Kõik hinnad on antud ilma käibemaksuta, sest mopeedikeskus on käibemaksukohuslasest ettevõtte ja kuna need mopeedid on mõeldud mopeedikeskuses näitlike õppevahenitena olema, siis käibemaksu saan ma tagasi. Kindalsti ei ole tegu kõige odavamate teenusepakkujatega, aga siiani olen ma koguaeg samade kohtade teeneid kasutanud ja alati rahule jäänud. Kõik kulud on kahe masina kohta kokku + värvimises olid kaasa veel ka 1 tandemiraam ja porilauad.

würthi lahtisulatuskeemia 68.-
haavlipritspuhastus - 640.-
värvimine 500.-
poldid/mutrid/seibid 216.-
pesuaine 32.-
roolilaagrid 50.-
esiamortide liugpuksid 80.-

Momendil kulunud kokku otseseid kulusid 1586.- +km ja tõenäoliselt läheb masinate lõpliku valmimiseni vähemalt samapalju veel (käepidemekummid, trossid, tuleklaas, rattalaagrid, mootori tihenditesarjad ja laagrid, poltide tsinkimine jne). Lisaks preguseks asjaajamise ja transpordiga maha sõitnud umbes 150km ja tõenäoliselt tuleb lõplikuks valmimiseks kokku umbes paagitäis bensiini kah kuludesse arvestada.

Pilte töö protsessist proovin kah lähiajal üles panna. Ausõna!

Väike loll küsimus kah - kas Riga-30'el käivadki tagaamordid "tagurpidi" all - peenem ots üleval? Enamusel nähtud piltidel tundub nii olevat, kataloogis seda sõlme kahjuks kuskil näha pole.

Kui Riga -30 all pead silmas PM3-2.130. Maakeeli minimoppi, siis tolle tehasemanuali kaanel on pilt minist, millel samuti taga amordid nn. tagurpidi.

Ma isegi proovisin neid amorte "õiget" pidi "installida", mäletamist mööda ei olnudki see võimalik.
Vist hakkas vastu pakiraami tugitoru käima?

Nii, pisikene progress on olemas ja vähemalt mõlemate minide poldid-mutrid-seibid, jalapulgad ja igasugused muud metalldetailid, puksid ja võllid on enamvähem "taastatud", uuesti galvaniseeritud (suured tänud mellpoisile nende logistikaga tegelemise eest) ja külgepanemiseks valmis. Sai taastatud kõik originaalpoldid + reserv ka uusi polte mutrid seibe samasse välimusse aetud (välja arvatud siis poldi pea peal olev tehasemärk). Eks võibolla mind seal idioodiks peeti, et saatsin karbiga würthist ostetud uued seibid, mutrid ja poldid happevanni tsingi mahavõtmisele ja galvaanikasse uue pealekandmisele... aga see oli ainus võimalus kindlalt kõigile asjadele sarnane välimus anda.





Poltide sorteerimisel sai kasutatud lapstööjõudu. Olin isegi väga üllatunud, kui mu 4,5 aastane poeg vabatahtlikult ja täiesti korrektselt galvaanikast tulnud poldid mõõtude ja siis omakorda poldipeadel olevate tehasemärkide järgi ilusti karpidesse sorteeris.




Puuduolnud tuleklaas sai loomulikult leitud omaenda põhjatutest laovarudest (ja mitte ainult üks) ning tänaselt Tagadi laadalt ostetud ka korralikult säilinud kroomiga sadul sadulatoru doonoriks. Samuti sai omandatud kõik uued helkurid, ühele masinale uued käepidemekummid ja käimalöömisvända kumm.

Nüüd siis masinate arengut natukene ka silmaga juba näha:





Alustasin esmaste suuremate rauatükkide komplekteerimist 26'est





Ja siis sama hooga kohe ka 30 samale maale. Lihtsalt paralleelis on täitsa põnev kahte sarnast masinat komplekteerida ja üllatusega avastada, et üldisel vaatlusel sarnased tundunud detailid on pisiasjades erinevate mudelitel ka natukene erinevad. Alates sellest, et 30'el on juhtraua ülemised kinnitused küljepealt piludega, et juhtraua transpordiasendisse laskmiseks piisab ainult poldi lõdvakslaskmisest, 26'el on need aga veel täiskinnised ja tuleb polt eemaldada. 26'el on pidurikonn eraldi külge kruvitava kinnituskronsteiniga, 30'el on see kronstein juba raami osa jne jne jne.



Isegi rehvid on neil juhuse tahel alla sattunud erinevate mustritega.

Kas oskaks keegi aidata Riga 30'ne ketikaitsme esimese kinnituse asukohaga. Küsimus selles, et kuhu see täpselt käib - kas kohe vastu kiiget selle "ovaalse seibi" peale, on seal mingi seib veel lisaks vahel või hoopis kahe mutri vahele võllil?

"Täpselt" ei tea, aga ise panin ovaalse seibi peale.
Lihtsalt tundus sobivaim variant.

Edit: Siiski kontrollides selgus, et ongi kahe mutri vahel.

Eelarve järjest suureneb:

Sadulaalus 50.-
Galvaanika 150.-
Rattalaagrid 195.-
Hõbevärv piduritrumlitele 58.-
ühe masina uued käepidemekummid ja käivitusvändakumm 100.-.


kokku kulunud
2139.- + enamus asjadel km (ehk siis raha kokku välja käidud momendil ~2500.-)

Minil käib ketikaitse tagakiike ja raami ühendava pulga alla topeltmutriga. Teine ketikaitse ots on amordi kinnituspulga all.

Komplekteerimine jätkub.
Piduritrumlid värvitud ja rattad koos. Tagaotsad võtavad kah juba natukene mopeedivälimust. Piltidel näha ka seda, et esmapilgul sarnased detailid on eri masinatel erinevad - näiteks rattasüdamikes olevad kummipuksid, porikate kinnituspoldid jne.




















Gennolt õnnestus eilsel üritusel kaasasolnud doonorraamilt ka ühele masinatest korralikud amorditorud ja lenksude kinnituspoldid ja taastamsikõlbulikud lühikesed amordikattekummid saada. Puudu olevat peegliklambrid leidis Mellpoiss mulle minu enda varuosakastidest.

Kahjuks on minide ehitamine läinud väga rahulikult ja vaikselt pisiasjadega nokitsedes



ja tundub, et sellist ilusat sügispilti ma oma masinatega vist see sügis lavastada ei saa.



Isegi raporteeride ei ole mingitest erilistest edusammudest. Amortidele on liugpuksid sisse pressitud ja ootavad reibliga üle käimist. Kroomdetaile poleerin vahelduva eduga kah jupikaupa. Täna tegelesin näputööga ja liimisin tükkidest kokku, puhastasin ja silikoonitasin (ehk restaureerisin ) kaks komplekti lühikesi esimaortide kummikatteid. Eks paistab, kuidas need pidama jäävad aga parem ikka kui mittemidagi.

kust sa neid pukse said? amordi omi siis?