Tere!

Sai aasta eest nostalgiahoos üks Delta muretsetud (70 aastase vanamehe käest, vähe sõitnud, dokumendid ja puha). Esialgu sõitis üsna probleemivabalt.
Aga vahepeal tekkis häda- ei käivitunud, suur hulk nuputamist, ning lõpuks selgus et bensiin oli oma
"süttimisomadused" aasta jooksul kaotanud.

Uus bensiin sisse, masin käivitus, töötas mõnda aega kohapeal (sõitma ei jõudnud hakatagi) kui korraga käis kole
kolin, käivitusvända lõi tagasi niivõrd, et see oli sama koha peal käiguvahetushoovaga.
*Esialgne pilt paljastas startervõlli tagastusvedru purunenud klambri. (ja kadus II käik)
*Uuesti proovisin lükates käivitada (eemaldasin enne katkise klambri), käis käigukastis taas mingi kolin, ning käike
enam polnud (ei olnud võimalik enam lülitada)

Oma aruraasuga mõeldes juhtus ilmselt midagi käigufiksaatoriga (käiguvahetusvõll on ka kinni kiilunud).

*Kuidas seda lahendada? Kas pääseb lihtsalt fiksaatori remondiga? (selle kork peaks käigukasti all asuma)
Või tuleb terve mootor pulkadeks (pooleks) võtta?

Eerik

Korras mootoril ei saa käivitus vänt sammase asendisse minna milles on käigu vahetus hoob.Nimelt on vända võllil stopper mis vända ülemises asendis "toetab" vastu karterit läbi kummipuhvri.
Käigukasti sees pidi midagi "tõsist" juhtuma.Mis nimelt näitab "lahkamine".
Ma ei usu et käigufiksaatoril midagi viga on.Viimast on lihtne kontrollida.Mootori tagumine punn ära võtta(välja tuleb vedru ,fiksaator ja õli) ja proovida käike lülitada.Kui käigud lülituvad on ok kui ei on viga kastis sees.Viimast kahtlustan mina.
Arvan et mootori lahti võtmisest sa ei pääse.
Seega edu.

Sai siis mootor pooleks võetud. Kahjud: 3 murdunud hammasratta hammast + üks murdunud käigukahvli haru.
Ilmselt käivitusvända stopper purunes, ning siis pidi mingi väega käivitusvõlli hammasrattad haakuma mootori töö ajal, ning selle õnnetuse käimakastis põhjustama.

Tekib küll tunne, et kuna on tegemist üsna tootmise lõpus tehtud masinaga, kipub antud isendi "kvaliteet" võistlema hiinakate odavama otsaga. Kuna paralleelselt on kõpitseda ka üks sama vana Honda roller, siis on vahe kvaliteedis eriti suur.

Omal ajal "vana hea võrriga" sõites ei meenu küll mingeid analoogseid hädasi. Kui midagi juhtus, siis oli probleem pigem noores kasutajas;)...

Shit happens!
Natuke ot ja tõenäoliselt lohutab see sind vähe, aga pole see ainult odavama otsa masinate probleem - olen samasuguse asja kunagi läbi elanud omaaegsel tehnika tipotsas olnud KTM495'el - käivitusvänt lõi korra tõsiselt tagasi lõi murdis magneesiumkarteril piiaraja maha ning tegi tagurpidi täisringi. Oma teel pühkis maha veel ka käigukangi koos mootorist välja ulatava võlliotsaga.

Kuna "vana hea võrr" on geniaalselt lihtsa ehitusega,siis on tal ka vigu vähe.

Kuid kahekäigulised on minu jaoks alati põnevamad olnud.Kvaliteet oli ilusa oma aegse märgiga tähistatud kuid reaalset olid nagu olid.Kuu algul oli paremini tehtud kui kuu lõpus.
Nad olid oma ajastu märgid ja toll ajal polnud meil ju ka paremaid võtta.

Soovid töökindlat vali "võrr" või kvalteetne kaasaegne masin kui aga käsi õliseks ei karda teha sobib vene kahekäiguline hästi ,pealgi saavad kiiresti selgeks mootori põhitõed.

Kõik vead on selleks,et neist midagi õppida.

Noh, eks seekord sai Delta ostetud just selle mõttega, et poisieas ma seda endale lubada ei saanud ... Vaatamata tehnilistele puudujääkidele on minu jaoks tegemist siiski sõna otseses mõttes "ajamasinaga", mille selga istudes muutud jälle 14 aastaseks. Kuid lisandunud kilod ja kriitikameel mõjuvad muidugi pisut pärssivalt (eriti vedrustusele...).

Honda sai võetud mõttega, et igapäevaseid sõite soojemal perioodil teha. Imelik nagu iga linnaskäigu jaoks "tonn rauda" kaasa vedada...

Nüüdseks on Delta mootor taas ühes tükis. Lahti sai mootori lihtsalt, kokku panemine oli pisut keerulisem.

Meelehärmi seevastu valmistas varuosade kvaliteet (ehk selle puudumine). Tihendite augud eriti ei sobinud, vaja oli auke suuremaks teha, mitmeid servi lõigata.

Eriti kole oli käiguvahetuskahvel (jalakäikude oma). Originaal on malmist valatud ja puha. Varuosa-kahvel oli paraku paras vuffel- mingitest raua juppidest kokku keevitatud, ning sõrme fikseeriva splindi auk tuli ise puurida. Ehk täidab siiski oma funktsiooni.

Kolbi mõtlesin ka vahetada, kuid paraku uus kolb (sama markeering kolvi põhjal, mis vanal) mahtus silindrisse vaid intensiivse pingutuse tulemusena (ilma rõngasteta)... Ka silindri markeering klappis (teoreetiliselt). Ehk siis jäi üle vaid vanale kolvile uued rõngad panna.

Jupid olid muidu pärit Tartust, sadamaturul olevast poest. Aga ilmselt ongi taoliste tootmisest maas riistapuude varuosade tootmine "koperativnikute" ja hiinlaste pärusmaa (uus hall karp on mul igatahes "made in china").

Sattusin ühte vene foorumisse.Kus keegi teadja kirjutas ,et kvalteetsemad mootorid valmistati enne 80a olümpia mänge hilisemad olid palju kehvemad.( S-62 oli käigu võllidega probleeme)
Mainis ära ,et S-62 mootoritest oli 75% praaki.Ta oli olnud 82-83a Riias tädi juures ja näinud kuidas praak Riga-22 vagunitega tagasi toodi.Selliseid katkise käigukastiga masinad müüdi tehasest ,ideaalse välimusega 25 rubla tükk ja mõne välise veaga (näiteks: tuli katki) 20 rubla tükk,kehvemas seisus masinad läksid vanarauda.

Oleks omal ajal midagi sealt kätte saanud,kahjuks olin tol ajal liiga poisike ja nende masinate vastu tekkis huvi alles hiljem.

Kuna Riia tehas on tänaseks juba laiali tassitud ,siis sealt juppe oodata on küll liiast.
Nii tuleb leppida sellega mida pakutakse.

Huvitav kas mõni Hiina tehas pole neid mootoreid valmistama hakanud.Endale pole veel selline info silma hakanud.Hiinas tehakse ju igasugu asju järgi.

Nii odavaid hindasid ma ei mäleta näinud olevat. 80ndate alguses sai ise Leedust Siauliaist kül tehase praagipoest S-62 defektseid uusi mootoreid toodud krossimopeedile mootori ehitamise toorikuks... aga minumeelest maksid paljalt mootrid 15-25 rubla... ja ega neil midagi väga hullu viga enemusel polnudki - tihti oli lihtsalt kas mõni puks lohakalt pessa surutud või mõni kruvi täiesti lahti jäänud ja käis kuhugile vastu.

Ise olen veel mõned aastad tagasi, oma verhovina komplekteerimisel riiulis olemas olnud uut V-50 mootorit kasutusele võttes ja seda avades, üllatusega avastanud näiteks siduri ruumist peotäie fiksaatorseibe, mis tõenäoliselt olid mõeldud siduri surveplaadile, aga sattus natukene rohkem lihtsalt. Uuel V-50m'il aga üllatusega näinud, et süüteandurit polegi sees olemas.

Tänapäeval l venemaal toodetud varuosad on tihti tunduvalt hullemad - kolvid ebaühtalse paksusega ja kaalust väljas, võllidel augud puudu, hammasrattad vahest jäänud pehmeks, tihenditel poole daugud ei istu jne. See ka üks pühjus, miks ma eelmisel aastal mopeedikeskuse varuosade müügilehte aktiivseks ei teinud ja nendega olen proovinud mitte kaubelda, kuigi nõudlust on - lihtsalt ei julge müüa, kuna ei saa kaubas kindel olla.

Vene varuosade kõikuvat kvaliteeti mäletan isegi (kuigi nii väärikat vanust ja kogemust, kui eelkõnelejad, ei oma).
Kunagi sai remonditud oma "Dneprit" , ning sellel oli isegi tehasest väntvõlli tagumine raamlaager (vene ajal haruldane rull-laager) juba taastatuna (nn. "elektripliiatsiga" lisatud kirjad peal) sisse pandud. Aga sõitis sellega oma 15 aastat ikka ära (või täpsemalt, oli sõitnud, mul oli rohkem parandamise rõõm...). Laagrid olid venelastel siiski suhteliselt head (eriti kui oli meeles ka neid vahest määrida).

Sõbra isa, kes oli suure osa elust (üle 20 aasta) Dneprit igapäevasõidukina kasutanud, tegi oma tsikliga näiteks sellise triki et sõitis oma tsikli mootori nii läbi, et tollel murdus väntvõll... Lähemal uurimisel selgus ka viimase 6 kuul eelnenud "lahja" mineku põhjus - lahkunud olid mõlema silindri kõik surverõngad (väljalaskeklapid olid pisut täkitud) ning sõidetud oli ainult õlirõngaste peal. Kui nüüd tunnete huvi, et mis ameti peal säherdune eriti lohakas tüüp oli, siis vastus on loomulikult - elukutseline diiselmootori mehaanik (laevadiislid)..) Ehk vanasõna kingsepast, kellel endale pole mahti korralikke saapaid teha peab ikkagi paika.


Aga kas annab midagi selle Delta uue "ime-kolviga" teha? Kui mu mälu mind ei peta, siis peaks kolb kujult olema pisut ovaalne, et sõrmede ümbruse enam paisuv piirkond asja kinni ei kiiluks?
Uuel kolvil olid küll visuaalselt vaadates treimisjäljed peal (ehk kolb on nii ümmargune, kui veel vähegi saab olla). Ehk kiilub kinni ka siis kui kolvi lõtkud silindris oleks normi piires?

Üks asi mida tuleks selle "ime-kolviga" teha on järgmine. Kolvisilmades puuduvad avad sõrme õlituseks, need tuleks ise sinna puurida. Ilma õlitusavadeta kolvil tekkis minu V-50 mootoris umbes 500 km läbimisel sõrme ja silmaavade vahele liialt suur lõtk ja kolb muutus kasutuskõlbmatuks. Järgmisel kolvil puurisin mõlemale silmale kaks 2 mm ava ja umbes sama läbisõidu järel seda viga enam ei esinenud. Tegelikult pidin ka esimesele kolvile avad puurima, aga kiirustades unustasin. Õlitusavade puudumist olen täheldanud ka D-seerija, Iz Planeta/Jupiteri ja Planeta Spordi kolbidel. Minu mootoril oli täiesti uus silinder ja kummalgi kolvil kinnipaisumise jälgi ei esinenud. Bensiini segasin Mobili poolsünteetilise õliga. Kolb on küll ümmargune, kuid läbimõõt väheneb siiski kolvipõhja poole, seega on kooniline. Silmade juurest võib ise viiliga materjali vähemaks võtta.