Eks mul seda rollerigeeni ole juba sünnist saadik sees olnud - kuni minu sünnini matkasid mu vanemad kõik suved ringi motorolleriga Tula200. Ka minu esimene reis toimus sellega - 2 aastasena sõitsin Hiiumale puhkama minnes viimase lõigu rolleril isa jalgevahel ees püsti seistes. Sealtmaalt edasi vahetati aga minu pärast motoroller külgkorviga mootorratta vastu ja minu elu kuni 10aastaseks saamiseni möödus korvis.
Eks neid rollereid ole, võibolla ka selle eelneva tõttu mul elus mõned olnud ka ennem. Sõidetud ole paljudega, aga on neid olnud ka endal - palju aastaid tagasdi Turist200, mõned aastad tagasi peetud CPI Hussar ja nüüd siis jälle. Hing kutsub muidugi juba ammu suure täismõõdulise maxirolleri poole, aga kuri saatus ei ole seda siiani mu hoovile toonud. Ka nüüd soetatud eksemplar on jällegi mopeediklassi sõiduk - Piaggio Liberty. Antud masinal õnneks suured 16" rattad ja piisavalt jalaruumi, et ka minusugune karu ennast seal hästi tunneb ja kaks istekohta. Lisaks näeb välja ilus klassikalise olekuga roller, mitte wannabe superbike.
Salamisi loodan, et kui see ilusti korda teha ja ära vuntsida, õnnestub äkki ka mu naine, kes oma elu jooksul ei ole ühegi mootoriga sõiduki juhtimisega tegelenud, sellega sõitma saada ja rolleriusku vaikselt pöörata. Sellega saaks ta saavutada mingigi iseseisva liikumisvabaduse - eelmine suvi ilusatel õhtutel Tomose mopeedidega ringisõitudele teda igatahes õnnestus juba meelitada. Kui ka ei, siis vähemalt on peres üks ilus mänguasi jälle lisaks olemas.
Antud situatsioonis masin heas sõidukorras, aga kahjuks ebakaubandusliku välimusega. Eestisse jõudnud kasutatuna itaaliast, poisikeste käes olnud ei ole ja selletõttu õnneks tuunitud ka mitte. Läbisõit 10000km, kukutud ei ole... aga strteegilised kerepaneelid on puudu.







Kuna piaggio detailid on väga kallid, siis tõnäoliselt on see lihtsalt sealmaal olnud organidoonor mõnele natuke väiksema läbisõiduga suguvennale. Eks see oli siin pakkumises päris tükk aega ja sümboolse hinnaga, aga keegi osta ei tahtnud - tutvudes natukene osade hindadega, on see ka täiesti arusaadav - puuduvate originaal kerepaneelide hind oleks 12000-15000 krooni. Imelik küll, kuidas iga pisike palstmassitükk mitusada € maksab... ju siis firmal on selline hinnapoliitika. Õnneks leidsin koha, kust antud sõidukile on võimalik hankida ka b-grupi varuosi - värvimata toorik kerepaneele, mille hind on vaid 15-20% originaalvaruosa hinnast. Nii saigi antud sõiduk endale soetatud. Siiani ei ole veel uusi keredetaile ära tellinud aga plaanis seda lähiajal teha, et suve alguses näeks sõiduk välja umbes selline, kui pildil olev, lisaksin vaid veel täismõõdulise tuuleklaasi.



Natuke olen temaga ka sellise luukerena sõitmas käinud - masin käitub täiesti eeskujulikult ja midagi ette heita ei ole. Ainult, et tohutu poripilv käib porilaua ja katete puudumise pärast üle pea.

Aga Liberty on täitsa ilus ratas, hea valik. Kui ise valima peaks, siis Aprilia Scarabeo ehk võidaks ära, kuid neid pole sellises olekus küll müügil näinud ja pole minust mingit ehitajat ka. Elukaaslane on praeguseks ka täitsa Vespa-usku, et teistsugust ei lubata soetada...

Üle mitme kuu on siis korraks olemas ka internetiühendus ja eks pean näitama, et ma ka ikka veel elus ja olemas olen ja olen isegi lõpuks rolleri valmis jõudnud.

Gondlite saabumisel oli kõige meeldivam üllatus see, et tegu ei olnudki mitte b-grupi osadega vaid piaggio värvimata originaal toorikgondlitega, mis kokku vaid 200€ maksma läksid ja kulleri poolt lausa metsa uksetaha ära toodi. Kõige keerulisemaks saigi otsustamine, et mis tooni roller värvida. Peale pikki mõtlemisi sai peas olev kiiks minust võitu ja valik sai tehtud "graniitvärvi" kasuks. Gondlid said karukeelega matistatud, plastikrundiga krunditud, kahe erinevat tooni graniitvärviga värvitud ja lõpuks kahekomponentse autolakiga kaetud. Tulemus jäi meeldivalt jabur.



Järgnes natuke veel würthi kinnitusvahendite riiulil sobramist ja natuke aretamist ja nokitsemist, ning valmis masin saigi. Kuna ka tagarehv oli juba olematu mustriga, aga roller saab tõenäoliselt oma elu paljus elama ka kruusateedel ja metsaradadel, siis sai taha alla valitud algse 90-80/16 asemel Vene päritolu 3.0/16 mopeed Zid'idel tagarehvina kasutusel olev eksemplar, mille muster tundus nendesse teeoludesse sobivaim. Mahtus alla hästi napilt, aga mahtus. Nüüd jääb veel vaid ka ette korraliku mustriga eksemplar hankida ja võibki öelda, et TEHTUD!

Kuna peeglid rolleril puudusid, aga tavalist poes müüdavad rollerite plastpeeglid tundusid selle masina mõnusat kerget retrolooki rikkuvat, sai ajutiselt Libertyle peale kerget modimist paigaldatud riiulis olnud vasak vene mopeedii kroompeegel. Tundus, et täitsa sobib stiiliga ja ostsin kurtna laadalt täna ka sellele parempoolse suguvenna.




Muidu laheda sõiduki miinuseks tundub olevat pisikesemõõduline sadulaalune panipaik, mille väikesed mõõtmed on tingitud samas asuvatest akust ning bensiini- ja õlipaagist.



Pisike munakoorkiiver mahub sinna küll ilusti ära, suurem lahtine enam aga mitte.



Samuti on täiesti võimatu mahutada sinna normaalset toidukorvitäit kaupa - imeliku, kiivrile mõeldud kuju tõttu ei mahu sinna isegi korralik maisihelveste karp ära.



Õnneks on esimese kindaleka kohal täiesti oma funktsiooni täitev väljatõmmatav kotiriputuskonks...







... aga eks oleks ikkagi tark mõte hankida masinale juurde korralik tagakohver.


Lisaks olen avastanud ühe jabura asja - roller alusjalale tõmmatakse masina vasakult küljelt, sadula avamiseks lukuauk asub aga sadula paremal küljel ja eeldab alati peale hargile tõmbamist kiivri ärapanekuks kõigepealt ümber masina jalutamist.

Nüüd olen selle masinaga mõned korrad linnas poes käinud ja veidi ka niisama ringi sõitnud ning läbinud kokku veidike üle 100km. Korra tuleb vist veel lahti võtte esitule gondel ja selle kinnitusi natukene pingutada - kipub kruusateel vahest veidikene nagisema. Samuti tuleks vist lisada esiamortidesse paksemat õli, kuna tundub veidikene liiga pehme olevat minu massi juures, või on seda seal lihtsalt vähevõitu sees - ise loll, et seda kohe kokkupaneku käigus üle ei kontrollinud ja ära ei teinud.
Samas, kui realist olla, siis päriselt seda masinat mul ju tarvis ei ole ja täna sai siis prooviks pandud eksperimendi korras motors24 üles ka müügikuulutus hinnaga 9999.-
Tõenäoliselt turustada seda ei õnnestu, sest sellist "naistemudelit" ja veel sellise värvkattega ükski poisike oma prestiizi huvides omada vist ei saa ja nii see mulle järjekordses mänguasjaks jääbki... aga saan vähemalt kodus naisele ausalt öelda, et ma olen seda maha müüa proovinud.

Täna sai siis tankimas käidud ja tehtud väike küttekulu statistika. Ei olnud kahjuks kõige meeldivam - 3,9L/100km. Eks see tulenb paljus võibolla ka mu raskest gaasikäest - enamus ajast on liikumiskiirus 60-75 vahel (seda spidomeetri järgi, reaalset ei oska öelda, pole veel näidiku eksimisprotsenti mõõtnud). Tõenäoliselt kinnipoodud masinaga või ka praegustes settingutes aga viisakalt lubatud 45kmh ümbruses sõites oleks ka küttekulu tunduvalt väiksem.

Linna sõites nägin teeääres politseiautot passimas. Keeasin ümber, sõitsin ligi ja palusin neil oma kiirust mõõta, et teaks palju spidomeeter eksib. Tahtsin justnimelt politseiradari arvamust, millega tuleb ringisõites triibuga autot nähes arvestada, mitte seda, mida oleks ka ise saanud gps'iga mõõta. Sõitsin spido järgi täpselt 50kmh - radar näitas 42-43.

Kuna sadulaalune ruum on ikka väga nadi, siis sai otsustatud natukene masina ilusat välimust ära rikkuda ja paigaldada puht praktilisuse huvides tagakohver. Ühelt tuttavalt õnnestuski saada kingituseks üks kunagi saksast toodud gixeri küljes olnud daelimi tagakohver, mis tehasest peal olnud kümnekonna erineva värvilise kirja järgi otsustades on ette nähtud masinale Daelim Advance 125.



Kuigi oleks kange tahtmine hangitud kohver kohe masinaga samasse karva värvida olnud, otsustasin alguses säästuprojekti kasuks ja eemaldasin vaid kõik kirjad ja paigaldasin kohvri kaasas olnud vaheplaadi abil oma libero pakiraamile. Eriti keruline see ei olnudki - piaggio pakiraamis olnud augud olid daelimi plaadist vaid mõni millimeeter erineva vahega ja piisas nende natukene suurema puuriga ülekäimisest.



Ega see must läikiv kohver seal kõige ilusam just pole, aga mingi aeg ajab asja ära ja masina praktilist otstarvet suurendab kindlasti.









Meeldib selle kohvri juures mulle ka see, et tegu on suhteliselt saleda, masinaga sama laia kohvriga, mis ei näe pakiraamil väga tööriistakohver välja.... ainus millest ma aru ei saa, on see, et miks on sellele paigaldatud antenn - huvitav, kas tegu on raadiovalmidusega või on mõeldud see lipuvardaks?

saad CB jaama installida

Palun avalikusta, kust keredetailid tellisid. Mul oleks Free50'le üht-teist vaja.

Tänud!