Osa 1:

50-ndate aastate keskpaigaks oli mopeedist saanud juba väga populaarne liiklusvahend.
Muidugi hakati ka kohe mõõtu võtma,kellel kiirem masin ja kes kõvem sõidumees on.Tehased hakkasid tootma ka sportlikke mopeede ja tekkisid rahvuslikud võidusõiduseeriad kuni 50-kuubikulistele masinatele.
Alates aastast 1962 lülitati 50-kuubikuliste masinate klass ka mootorrataste ringrajasõidu maailmameistrivõistluste kavasse.
Kohe läks lahti ka tehastevaheline võidujooks kiireima masina ehitamiseks.
Alguses olid enamus masinaid(neid oli nii 4 kui 2-taktilisi) ühesilindrilised,aga kuna tollel ajal puudusid reeglites piirangud silindrite ja käikude arvule,siis hakati neid kohe paremate tulemuste nimel lisama.

Juba 1962 aasta lõpus tuli rajale endiste ühesilindriste Honda RC111(9,5 hj 14000 rpm) asemele Honda 4-taktiline DOHC mootoriga 2-silindriline 50cc mudel-RC112.
Põhjuseks oli see,et tollel ajal traditsiooniliselt 4-taktiline Honda ei saanud kuidagi 50cc klassis valitsevate 2-taktiliste masinate vastu hakkama.Uuel mudelil oli 2 klappi silindri kohta,10 käiku,võimsus oli 11 hj 15000 pöörde juures ja tipkkirust kuni 135km/h.
Selle mootori häält saab kuulda siit-
http://vintagebike.co.uk/Sounds/1962%20Honda%2050.mp3
Pildid Honda RC112-st ja mootorist-





1963 aastal olid stardis juba ka 2-silindrilised 50cc Tohatsud.
Tohatsu(Jaapan) mudel CA50 oli 2-taktiline õhkjahutusega 2-silindriline (kolviläbimõõt 31mm ja kolvikäik 33mm)ja sel oli 6 käiku.Võimsust oli 12 hj ringis ja tippkiirust oli kuni 145 km/h.
Tohatsu CA50-



PS!
Tohatsu CA50 oli ainuke selle teema masinatest,mida sai iga soovija,kellel raha oli osta.Teised siinsed masinad sattusid ainult ametlike tehasetiimide sõitjate kasutusse.

1963 aasta lõpus tõi Honda rajale veel uue DOHC 4-taktilise 2-silindrilise 50cc mudeli-RC113,millel oli juba 4 klappi silindri kohta.Mootor arendas 13 hj 17000 pöörde juures.Tipkiirus oli kuni 150 km/h.
RC113 mootor-


1964 aastal tuli Honda RC114,millel loobuti kaalu vähendamiseks isegi esimesest trummelpidurist ja asendati see jalgrattatüüpi veljest pidurdava klotspiduriga !Aasta lõpus asendati ka tagumine trummelpidur jalgratta-tüüpi piduriga.Samuti kasutati masina kaalu vähendamiseks rohkelt titaani,magneesiumsulamit ja muid kergmetalle.
Mootori võimsus oli 15 hj 20000 pöörde juures ja tippkiirus oli kuni 170 km/h.Käike oli 10.
Selle mootori häält saab kuulda siit-
http://vintagebike.co.uk/Sounds/1964%20Honda%2050.mp3
Honda RC114-

Osa 2:
1965 aastal tõi Suzuki(kes oli siiani 50cc klassi pidev valitseja) välja vesijahutusega 2-taktilise 2-silindrilise pöördsiibritega mudeli RK65.
Selle masina kolvi läbimõõt oli 32,5mm ja kolvikäik 30mm,käike oli 12.Mootor arendas 14,5 hj 16500 pöörde juures.Tippkiirus oli 165 km/h.
Masinal oli duralumiiniumtorust painutatud raam ja tagakiige ning kaalus 60 kg.
RK65 ja mootor/käigukast(12 käiku)-




Hondal oli aga uus 2-silindriline DOHC 4-taktiline mudel RC115,millel oli nüüd juba 12 käiku.
RC115 arendas 16 hj 22000 pöörde juures.Kaal oli 50 kg.See masin tõi Hondale lõpuks kauaigatsetud maailmameistritiitli 50cc klassis,sõitjaks oli Ralph Bryans.
RC115 ja mootor-





1966 aastal tuli rajale Bridgestone (Jaapan)firma 2-silindriline 2-taktiline vesijahutuse ja pöördsiibritega 50cc masin.
Mootor arendas 15 hj 18000 pöörde juures.Käike oli algul 10,hiljem juba14.
Bridgestone-








Hondal oli uus mudel RC116,mis arendas 17 hj 23000 pöörde juures.Kolbide läbimõõt oli 35,5 mm ja kolvikäik oli 25,14 mm.Klappe oli igas silindris neli ja sisselaske klappide peade läbimõõduks oli 13mm ning väljalaske klappidel 11,5mm.Masin kaalus 58kg.
RC116-


1966 aasta 50cc maailmameistriks tuli Hans Georg Ancheidt(kes võitis ka 67 ja 68 aastail) Suzukil RK66-el:




Suzuki valmistas ja katsetas 3-silindrilist 2-taktilist L-kujuliselt paiknevate vesijahutusega silindritega 50cc rinkamasinat,mille mudeliks oli RP66.
Silindrite läbimõõt oli 28mm ja kolvikäik oli 26,5mm.Käike oli 12 ja mootor arenas 18 hj 19000 pöörde juures.
Piltidel RP66 karter-


Ja 2-silindrilise(32,5mm) ning 3-silindrilise(28mm)50cc Suzukide kolvid võrreldes välgumihkliga-

Osa 3:
1967 ja 68 aastatel valitses 50cc ringrajaklassi 2-silindriline vesijahutusega Suzuki RK67.
Sellel oli nüüd 14 käiku ja mootor arendas 17,5hj 17300 pöörde juures.Tipkiirus oli kuni 180 km/h
Suzuki RK67 tegi sellist häält-
http://vintagebike.co.uk/Sounds/1967%20Suzuki%2050.mp3
RK67-




Peale selle katsetas Suzuki 1968 aastal veel 50cc 3-silindrilist V3 asetusega vesijahutusega ja pöördsiibritega mootorit,mille mudeliks oli RP68.
See mootor arendas 20 hj 19000 pöörde juures.Käike oli 14,aga hiljem prooviti ka 16 ja 18-käigulisi .
RP68-






Need pildid annavad aimu,kui väiksed sellise 3-silindrilise mootori detailid on-




Hondal arendas veel 4-taktilist mudelit RC116,mis lõpuks arendas 18,5 hj 25000 pöörde juures.Käike oli viimastel mudelitel 14.

1969 aastast muudeti 50 cc ringrajaklassi tehnilisi tingimusi.Masinatel tohtis olla ainult üks silinder ja kuni 6 käiku.Domineerima hakkasid Euroopa firmade masinad Derbi,Kreidler jne.Juba aastal 1972 saavutati 50cc klassi ringrajamasinatega võimsusi kuni 20 hj ja kiirusi üle 200 km/h.

Uskumatu millised mootorikänkrad....2silindrit, 12-14 käiku Tippkiirused... Kahju, et tänapäeval on 50 cm rinkal rohkem nurgataguste külasõitude nähtus.
Kummaline, et mul (85kg ja 190cm) ajab vererõhu üles just väike aparaat rinkal (või ka näiteks mõni käsitöönduslik asi, mitte 100000 k maksev bike). Siinmail naudin ka põhiliselt 125cm (väiksemaid ju ei näidata).

Ilmselt muidugi nostalgia sümptomid

Väärt vaatamine

Mulle ka väikeste masinate võidukihutamine hingelähedane.Eriti just klassikutega.
Aastast 1984 kadus 50cc ringrajaklass MM-i kavast .Asemele tuli 80cc klass,mis ka 80-ndate lõpus ära kaotati.
Kaasajal on olemas mõnedes riikides noortele mõeldud 50cc klassid.Korralikult organiseeritud mopeedivõistlusi peetakse ohtralt.
Vanakooli 50cc ringrajamasinatele on käivitunud niinimetatud Eurocup,kuhu on kogunenud juba üle 40 sõitja.Masinateks klassikalised 60 ja 70-ndate 50-sed ringrajamasinad.Aegajalt on rajal näha isegi Riia tehase toodangut -

Huvitav oleks teada, mida 60-ndatel N-liidus 50-ste rinkapillide toorikuiks kasutati (ega ometi mitte Riia tiidangut). Olin ise siis alles vanemate mõtetes (st mitte sündinud) aga vanast kirjandusest tuleb välja, et põlvkond Teesalu, Till, Preobrashenski jt alustasid rinkal ka 50-stega.

Ps...selle Smerjevsi peale olen ise ka läti foorumites komistanud....See on tööstuslik pill (mäletan selliseid oma 45 ja 50cm võidusõidu ajast zelta mopedi sarjas) sel ajal ja selles kontekstis olid kutid küll tegelikult kusagilt vaid neid gondleid, raame ja muid juppe vist saanud...Mootorid olid enamsti ikka forsitud Ÿœriia tehase tüüptoodang.........A aga võibolla kasutasidgi eelmainit ässad neidsamu a-la Smertjevs pille.

Algselt vist palju Jawa tavamopeedide baasil sõidukitega sõideti.

Pilt "üleminekuajast", näha nii jawat, 2-käigulist kui serpuhhovi korraga stardis



Hilisemate aegade liidu 50cc ringrajaveermikud olid enamus Riia tehase töö. "Profiklassi" mehed sõitsid Serpuhhovi tehase erimootoritega, noorteklassi omadel olid vairase toorikust ehitatud südamed vahel.

Riga-9s/15s/17s/19s

Riga-9s, 1969a







Riga-19s


Eks motorist täpsustab ja parandab...

On sul Motorist ka omal m5ni rariteet kusagil kuurinurgas võimalikku classicute võidusõitu ootamas?
Tabasalu vastavlminud rada ju lausa nutab ühe classicute demonstratsioonsõidu järgi (Muidugi kui lugeda foorumitest neid vihaseid komme igasugu uute võistlussarjade algatajate ja nende algatatu vastu.......siis igaks juhuks kohe mainin, et ma ei m5elnud sellega, et mina või keegi mulle teadaolev tegelane midagi sellist algataks).
Kuigi jah....sõiduvõimelisi classicuid eestis muidugi näruselt vähe.

Oldmoped: Miks omal ajal just 45-ste klassi taaselustasid? (kas 50-stega võrreldes rohkem show-elementi?)

Komplektset 50-kuubikulist vanakooli ringrajamasinat mul kahjuks pole .
Ühe Zelta Mopedsi videoski nähtava krossi Riga baasil tehtud 2-käigulise rinkapilli jäänused (enam vähem komplektne veermik)on olemas.Kardile tehtud töötava V-50 mootorigi leiaks ehk ka .

Ehkki pikemas perspektiivis on ka korraliku(5-6 käiku,pöördsiiber,vesijahutus jne)50-kuubise klassikalise rinkapilli ehitamine.Sellise mootori tegemine ja ka vanakooli veermik pole tänapäeval enam mingi probleem hankida.Kui näiteks on soov saada ringraja Riga plaste(gondel,paak,iste ja porilauad),siis on see ainult tellimise ja rahasaatmise vaev -
http://img82.imageshack.us/img82/5933/rigaplastikmz5.jpg

Niikaua piirdun videode vaatamisega -
http://www.youtube.com/watch?v=F367L3w9kWo&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=oIFQFZ4rmio&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=cQISXhvbNus&feature=related

Suurema kubatuuriga (175 ja 350) rinkaklassikud on olemas.

Krt härra ajab nokitsemiseisu peale Ise olen samuti omanud (tollal muidugi mitte classikutena käsitletavaid) rinka 125 (minsk siis) ja 175....Tõsi esimene kuulus küll kalevi klubile ...aga noh omaks sai ikka peetud....teine oli päris isiklik.

Mida plaanis selle 50-se aretamisel põhjaks kasutada (mootor, veermik)?
Ja kas idee on luua ta lihtsalt kollektsiooni täiendamiseks (a-la vahel võtan mõne õlle ja silitan-vaatan) või otsid väljundit võistlemiseks?

http://uk.youtube.com/watch?v=qBd296fSh48&feature=related

sellised masinad siin sõidavadki

Minu poolt vene keelne artikkel Riga 17c
http://img83.imageshack.us/img83/7020/riga17qh8.jpg