Omalajal panid "kõvemad kärbsed" ka Ereliukastele D-mootorid vahele.
Kuna mul ka juhtumisi üks tehasevärvis isend garaazinurgas mootorita nukrutseb siis mõtlesin tast abimootoriga "massina" putitada.



Kuidas oleks "viisakas" lahendada vastu mootorit käiva pedaalivända probleem?

Minu mototee sai alguse justnimelt eelpoolkirjeldatud masinast.

Olid mäletamist mööda seitsmekümnendate teise poole keskpaik. Mul oli mereroheline erekas ja naabrimehelt sain kingituseks d4 abimootorikomplekti, mille jalgrattale paigaldasin. Enamus sai tehtud ise, ainsad keerulised ja abivajavad tegevused olid minu jaoks keti lühemaks tegemine ja väntade "kõveraks" väänamine, mille juures abi vajasin. Antud masinaga sai ringi sõidetud päris mitu aastat igapäevaselt Haapsalu linnavahel ja mingeid arvestatavaid tehnilisi probleem eka ei mäleta olnud olevat. Imelik see, et kordagi ei sattunud ka ükski miilits huvi tundma, et laps iseehitatud mopeediga mööda linna ringi laseb.

Niipalju, kui ajaloost mäletan, siis mootorikinnituste kohale sai raamitoru ümber mähitud päris paks kiht kummi, kuna ereka torud on ju peenemad. Sellega sai toru kinnituste jaoks sobivasse jämedusse ja saavutas ka korraliku vibraisolatsiooni, kuna mootor oli kummipuksidel. Väntadele sai sisse väänatud jõnks, nagu on tänapäevaste Riga7-13 omadel - õnneks on need piisavalt pehmest materjalist ja natukene kruustangid evahel kuvaldaga mängimist ja saab ka kuuma andmata ja kroomi vägapalju rikkumata tehtud.