Kõigepealt siis meile huvi pakkuvad punktid uuest seaduseelnõust.


§2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses:
3) auto on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ette nähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat;
14) jalgratas on vähemalt kaherattaline väntmehhanismiga sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ettenähtud liikumiseks puudega isikule;
15) jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ette nähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa;
16) jalgrattatee on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ette nähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee tee osa;
17) jalgtee on jalakäija liiklemiseks ette nähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga;
21) kergliiklustee on jalgrattaga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on kergliiklustee tee osa;
38) mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk. Mootorrattaks loetakse ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis, ning neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi ja kuni 550 kilogrammi sõidukil, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kilovatti. Neljarattalise elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;
39) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalg­ratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla 6 kilomeetri tunnis;
41) mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25 kilomeetri tunnis, kuid mitte üle 45 kilomeetrit tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti, või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;
55) pisimopeed on kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;


§7. Fooritulede tähendus
(1) Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.
( 8 ) Jalgrattafoor reguleerib jalgrataste, tasakaaluliikurite ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide ja jalgratturite liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega.
(9) Jalakäijafoor reguleerib jalakäijate ja tasakaaluliikuri juhtide liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite ja tasakaaluliikuri juhtide liiklust, kui kergliiklusteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal ja tasakaaluliikuri juhil ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal ja jalgratturil ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajadusel dubleerida.
(10) Jalakäijate ja jalgratturite liiklust reguleerivate fooride juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.
§10. Märguriietusele, ohutusvestile ning hobuveoki, jalgratta, pisimopeedi ja jalakäija helkurile esitatavad nõuded
(4) Helkur, mida kasutatakse hobuveokil, jalgrattal ja pisimopeedil peab vastama käesoleva seaduse § 68 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele.

§14. Sõidukiirus
(1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
6) mopeedil 45 kilomeetrit tunnis;
7) pisimopeedil 25 kilomeetrit tunnis;
8 ) tasakaaluliikuril 20 kilomeetrit tunnis.

§16. Tee andmise üldised kohustused
(5) Mitterööbassõiduki juht peab andma teed:
1) sõiduteelt ära sõites jalakäijale, tasakaaluliikuri juhile , jalgratturile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
2) jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti;
§19. Sõiduki peatamine ja parkimine
(3) Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kaherattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Nõuet ei kohaldata sõidukite kohta, mis on pargitud käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt.
(4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alam­kategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:
1) sõiduteel selle ääre suhtes teatava nurga all kohas, kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on ole­mas sõiduteelaiend;
2) kõnniteeäärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt;
3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jala­käijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;



§21. Jalakäija asukoht teel
(2) Kui liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel, takistamata jalgratta‑, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning kergliiklustee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata jalgrattaliiklust.
(3) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.
(5) Jalgratast, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab lii­kuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.



§27. Sõitja kohustus juhi suhtes
Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale.
§28. Sõidukisse sisenemine ja sealt väljumine
(1) Sõidukisse tohib siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab.
(2) Sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.
(3) Sõiduteepoolselt küljelt või tagantpoolt tohib sõitja mitterööbassõidukisse siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui see on ohutu ega takista teist liiklejat.
(4) Ühissõidukit tohib oodata ooteplatvormil, selle puudumisel ainult kõnniteel või tee­peenral.
(5) Ühissõidukipeatuses, kus puudub ooteplatvorm, tohib ühissõidukile minekuks sõiduteele astuda alles pärast ühissõiduki peatumist. Pärast ühissõidukist väljumist peab sõitja kohe sõiduteelt lahkuma.
§29. Turvavahendite kasutamine
(4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mootorrattale ja mopeedile, millele on valmistaja poolt paigaldatud turvavööd ja istmed.
(6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinni­rihmatud jalgratturikiivrit.



§30. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused
(1) Teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinni­rihmatud jalgratturikiivrit.
(2) Jalgratta ja pisimopeediga peab sõitma jalgrattarajal või jalgrattateel, selle puu­dumisel võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 46 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattarajal või jalgrattateel ei pea sõitma, kui jalgrattarada või jalgrattatee on sõitmiseks kõlbmatu (ebatasane, jääkonarustega, lumine jne). Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.
(3) Tasakaaluliikuriga võib sõita kõnniteel, jalgteel, kergliiklusteel ja õuealal, kui sellega ei ohustata seal jalakäijat, ning jalgrattateel ja jalgrattarajal. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat.
(4) Mopeediga võib sõita sõiduteel, jalgrattarajal või jalgrattateel.
(5) Jalgrattaga kergliiklusteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat.
(6) Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liiklus­korraldusvahenditega seatud teisiti.
(7) Kui teel on omaette kergliiklustee ja tee reguleerimata lõikumiskoht, välja arvatud parkla, õueala, puhkekoha ja teega külgneva ala juurdesõidutee lõikumiskoht, peavad jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liiklus­korraldusvahenditega seatud teisiti.
( 8 ) Jalgratturid, pisimopeedi- ja mopeedijuhid võivad mööduda seisvast või aeglaselt liiku­vast sõidukist paremalt, kui selleks on piisavalt ruumi ja selle sõiduki juht ei ole andnud märku parempöördeks.
(9) Sõiduteega lõikumise kohale mööda kergliiklusteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht ning mööda jalgrattateed lähenev jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad vähendama kiirust. Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedi- ja mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega.
§31. Piirangud jalgratturi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi liiklemisele
(1) Jalgrattur, pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi:
1) sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane jalgrattur;
2) sõita juhtrauast kahe käega kinni hoidmata, välja arvatud käega hoiatusmärguandmise ajal;
3) lasta ennast vedada looma või teise sõidukiga;
4) vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele;
5) vedada haagist, mis ei ole valmistatud jalgrattaga, pisimopeedi või mopeediga vedamiseks;
6) sõidutada sõitjat, kes ei istu sõitjale ette nähtud istmel;
7) kolonnis sõitmisel tekitada ohtu teistele liiklejatele.
(2) Pisimopeedi- ja mopeedijuht ei tohi sõita ülekäigurajal.
(3) Mopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrit tunnis, pisimopeedijuht kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis.
(4) Jalgrattur kergliiklusteel ja jalgrattur, pisimopeedi- või mopeedijuht jalgrattateel peab andma teed trammi- või bussipeatuses seisvale ühissõidukile minevale või sellelt tulevale jalakäijale.



§32. Juhi üldkohustused
(1) Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur jne) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.
(2) Juht on kohustatud:
10) juhtrauaga mootorratta ja mopeedi juhtimisel hoidma juhtrauast kinni kahe käega, välja arvatud käega hoiatus­märguandmise ajal, kandma peas kinnirihmatud motokiivrit ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole viimast nõuet täitnud;
11) mootorratta, maastikusõiduki, traktori, mopeedi, pisimopeedi või jalgrattaga teel sõitma nii, et kõik rattad toetuksid pide­valt teepinnale.
(3) Sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
(4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab juht kandma kinnirihmatud motokiivrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mootorrattale ja mopeedile, millele on valmistaja poolt paigaldatud turvavööd ja istmed.

§34. Juhi kohustused jalakäija ja jalgratturi ohutuse tagamisel
(1) Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
(12) Kui reguleeritav jalgrattatee tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, jalgrattateed ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale jalgratturile.
§35. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
( 8 ) Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel.
§38. Juhi märguanded
(1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.
(2) Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, kelle sõiduki suuna- või stopptuled on rikkis või sõitmisel töötavate ohutuledega, peab andma märku käega järgmiselt:
1) Paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
2) vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
3) pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.
(3) Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.
§39. Tulede kasutamise üldnõuded
(1) Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
(3) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb täiendavalt kasutada ka ohutulesid.
(4) Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 nõuded ei laiene peatatud ja pargitud sõidukile, mis asub:
1) teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2) väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
3) asulas sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, pisimopeedi, mopeedi või kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku;

§43. Sõiduki asukoht sõites
(5) Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. Nimetatud nõue ei kehti järgmistel juhtudel:
(11) Mootorsõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, kergliiklusteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.
(12) Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 7, § 46 lõikes 3, § 50 lõike 2 punktis 3, § 51 lõikes 4 ning § 52 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
§44. Piki- ja külgvahe
(3) Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
§48. Sõidukiiruse valimine
4) vähendama kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.
(5) Juht ei tohi sõita kiiremini:
1) sõiduki valmistajakiirusest. Autorongi kiirus ei tohi ületada ühegi tema koosseisus oleva sõiduki valmistajakiirust;
2) kiiruse piirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Nimetatud nõue ei laiene sisselülitatud vilkuriga töötavale eritalituse sõidukile;
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud kiiruse piirangu tunnusmärk peab olema paigal­datud sõiduki tagaosale tagaliiklejale nähtavale kohale, kui sõiduki suurim kiirus peab olema väiksem käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 1 nimetatud kiirusest. Mootorsõidukil või autorongil, mis ei tohi või ei saa sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis, peab olema taga vasakul äärel või keskel aeglase sõiduki tunnusmärk.
§61. Liiklus õuealal
(5) Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
§63. Liiklus kiirteel
Kiirteel ei tohi:
1) liigelda jalgsi, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
§77. Vanasõiduk
(1) Vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat.
(2) Sõiduki vanasõidukina määratlemiseks peab sõiduk olema vanasõidukina tunnustatud.
(3) Vanasõidukina tunnustamine on vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine.
(4) Vanasõidukina tunnustamist teostavad vähemalt viie vanasõidukiklubi poolt määratud ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt tunnustatud kaks asjatundjat, kes väljastavad vanasõidukina tunnustamise akti.
(5) Vanasõiduki registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded vanasõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§81. Jalgrattale, tasakaaluliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
(1) Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2) ees valge ja taga punane ja vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur;
3) tasakaaluliikuril mõlema ratta välisküljel kollane või valge helkur;
4) tasakaaluliikuril iseenesliku liikumist takistav seade;
5) tasakaaluliikuril odomeeter.
(2) Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.
(3) Pisimopeed ja tasakaaluliikur peavad vastama valmistaja tehnonõuetele.

§89. Mootorsõidukite kategooriad
(1) Mootorsõidukid ja autorongid jagunevad vastavalt juhtimisõigusele põhikategooriatesse ja alamkategooriatesse.
(2) Mootorsõidukite ja autorongide põhikategooriad on järgmised:
1) AM – mopeed;
2) A – mootorratas;
(3) Mootorsõidukite ja autorongide alamkategooriad on järgmised:
10) A1 – mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta. A1-alamkategooria mootorsõidukiks on ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline sõiduk , mille mootori võimsus ei ületa 15 kilovatti;
§90. Juhtimisõigus
(1) Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
(2) AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus.
§93. Juhiloa kehtivus
(7) AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria autorongi juhiluba antakse välja kehtivusega kümme aastat.


§99. Juhi vanuse alammäär
(1) Vastavalt isiku vanusele võib talle anda järgmise kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse, välja arvatud käesoleva seaduse § 91 sätestatud piiratud juhti­misõiguse juhtudel:
1) 14-aastane – AM-kategooria mootorsõiduk;
§101. Mopeedi juhtimisõiguse andmine
(1) Kuni 15-aastasel mopeedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek juhtimisõiguse saamiseks.
(2) Mopeedi juhtimisõigus antakse ning juhiluba väljastatakse, kellel:
1) ei ole karistatust § 197, § 215, § 216, § 218, § 219 lõigete 2, 3 ja 4, § 225, § 226 või § 227 sätestatud väärteo eest või
2) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
3) ei ole korduvalt karistatud seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, väljaarvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud rikkumised.


§107. Mootorsõidukijuhi koolitaja
(1) Mootorsõidukijuhi koolitust teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ning riigi- ja munitsipaalharidusasutused, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba (edaspidi koolitusluba).
(2) Koolitusloa annab haridus- ja teadusminister kuni kolmeks aastaks, kui loa taotleja ei soovi seda lühemaks ajaks.
§108. Mootorsõidukijuhi koolitajale esitatavad nõuded
(1) Mootorsõidukijuhi koolitajal peavad olema:
1) õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasu­tamise võimalus;
2) õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
3) õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;
4) käesoleva seaduse § 114 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja käesoleva seaduse § 115 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;
5) käesoleva seaduse § 96 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja õppedokumentatsioon;
6) õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;
7) õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.
(2) Enne koolitusloa taotlemist peab koolitusluba sooviv isik taotlema Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt hinnangut tema vastavuse kohta käesolevas sea­duses sätestatud nõuetele. Hinnangu saamiseks tuleb Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele esitada käesoleva seaduse § 109 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud dokumendid. Eesti Riiklik Autoregistrikeskusel on õigus kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolitusele hinnangu andmisel vajadusel Tervishoiuameti ametnikke. Eesti Riiklik Autoregistrikeskus annab kirjaliku hinnangu 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
(3) Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§109. Koolitusloa taotlemine ja koolitusloa andmise otsustamine
(1) Koolitusloa saamiseks esitab taotleja loa andjale järgmised dokumendid:
1) koolitusloa taotlus;
2) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid,
3) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppe­dokumentatsioon;
4) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;
5) käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;
6) mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse § 114 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;
7) mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta käesoleva seaduse § 115 esitatud nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.
8 ) käesoleva seaduse § 108 lõike 2 nimetatud hinnang.
(2) Koolitusloa andja kontrollib enne koolitusloa andmist loa taotleja andmeid äriregistrisse kantud ettevõtja puhul äriregistris ja seaduse alusel teise registrisse kantud isiku puhul selles registris.
(3) Koolitusloa andja vaatab taotluse läbi ja otsustab koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise 45 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest arvates. Koolitusloa andja teeb koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise käskkirja loa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul käskkirja andmisest arvates.
(4) Koolitusloa andja keeldub koolitusloa andmisest, kui taotleja ei vasta käesoleva seaduse § 108 nimetatud nõuetele või on maksuvõlglane.
(5) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub taotleja riigilõivu.
§111. Mootorsõidukijuhi ettevalmistamine üksikkorras
Üksikkorras võib mootorsõidukijuhti ette valmistada käesoleva seaduse § 107 nimetatud koolitaja juhendamisel käesoleva seaduse § 96 lõike 6 alusel kehtestatud korra järgi.
§112. Järelevalve mootorsõidukijuhi koolituse üle
(1) Järelevalvet mootorsõidukijuhi koolituse üle teostavad:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Eesti Riiklik Autoregistrikeskus käesoleva seaduse § 96 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuete täitmise üle, õigusega kaasata mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse üle järelevalve teostamisel vajadusel Tervishoiuameti ametnikke.
(2) Järelevalve teostamisel on seda läbiviival ametnikul õigus nõuda koolituseks õigustatud isikult ja seda vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist, tutvuda koolituse korraldusega, aga samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
(3) Kui mootorsõidukijuhi või mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus ei vasta käesolevas sea­duses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalve teos­tajal õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks ning õppetegevuse parandamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud järelevalve teostajal õigus peatada koolitaja õppetegevus ja keelata uute õppegruppide registreerimine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 20 000 krooni ja juriidilisele isikule 100 000 krooni.



§114. Mootorsõidukijuhi õpetajale esitatavad nõuded
(3) A-, C- ja D-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust võib taotleda isik, kellel on B-kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigus.
(4) AM-kategooria mootorsõidukijuhti võib õpetada mootorsõidukijuhi õpetaja, kellel on A‑kategooria mootorsõidukijuhi õpetamise õigus.


§144. Nõuded jalgratturile ja pisimopeedijuhile
(1) Jalgratast võib iseseisvalt sõiduteel juhtida vähemalt 10-aastane isik, kes on omandanud jalgratturi kvalifikatsiooni. 10–15-aastasel isikul peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastane isik.
(2) Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. Pisimopeedijuhil peab olema kaasas mopeedijuhiluba.
(3) Vähemalt 16-aastane isik tohib pisimopeedi ning pisimopeediga võrdsustatud sõidukit juhtida, kui tal on mistahes mootorsõiduki juhtimisõigus.
(4) Pisimopeedijuhi kvalifikatsioon peab vastama mopeedijuhi kvalifikatsioonile.
(5) Nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§145. Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitajale esitatavad nõuded
(1) Jalgratturi koolitust viivad läbi ja valmistavad neid ohutuks liiklemiseks ette koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvialakoolid ja muud pädevad asutused vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud korrale.
(2) Üksikkorras võib jalgratturit koolitada lapsevanem.
(3) Pisimopeedijuhti valmistavad ette käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi koolitajad.
(4) Jalgratturi õpetaja peab omama mistahes mootorsõiduki juhiluba.
(5) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitus tuleb läbi viia nõuete kohasel õppeväljakul ning nõuetele vastavate õppevahenditega.
(6) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi ettevalmistamise korra ja nõuded õppevahenditele ning õppeväljakutele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§146. Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimine
(1) Jalgratturi eksamineerimise õigust omavad põhikoolid, gümnaasiumid, huvialakoolid, politseiprefektuurid, mootorsõidukijuhi koolitamise luba omavad koolitajad ja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus.
(2) Pisimopeedijuhi eksamineerimise õigust omab mootorsõidukijuhi eksamineerija.
(3) Jalgratturi juhiloa taotleja peab edukalt sooritama teooria- ja sõidueksami.
(4) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(5) Pisimopeedijuhi eksamineerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
§147. Jalgratturile ja pisimopeedijuhile juhiloa väljaandmise tingimused
(1) Jalgratturi juhilube väljastavad ja nende kohta arvestust peavad käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 nimetatud asutused.
(2) Maanteeamet korraldab jalgratturi juhilubade trükkimist ja väljastamist ning peab arvestust nende üle.
(3) Jalgratturi juhiluba võib taotleda isik, kes:
1) on läbinud käesoleva seaduse § 145 lõike 6 kohase ettevalmistuse;
2) on osalenud vastavaid tingimusi sisaldanud ametlikel võistlustel ja on saanud kirjaliku kinnituse selle kohta, et ta vastab jalgratturi juhiloa saamise nõuetele või
3) on omaalgatuslikult valmistunud eksamiks lapsevanema, mootorsõidukijuhi õpetaja või sõidupraktika juhendaja juhendamisel.
(4) Pisimopeedi juhiluba võib taotleda isik, kes on saanud käesoleva seaduse § 145 lõikes 6 nimetatud ettevalmistuse.
(5) Kuni 15 aastasel juhiloa taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek jalgratturi juhiloa või pisimopeedi juhiloa saamiseks.
(6) Pisimopeedijuhile väljastab AM-kategooria mootorsõiduki juhiloa käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud asutus.
(7) Jalgratturi ja pisimopeedijuhi juhiloa väljastamise korra ning jalgratturi juhiloa vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.


§183. Parkimistasu
(1) Kohalik omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu mootorsõiduki või selle haagise eest.
(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega:
1) tasulise parkimise ala;
2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad;
3) parkimistasu soodustused ja vabastused.
(5) Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või arma­tuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Haagise parkimisel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud haagise tiislile, nii et oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab mootorsõiduki esi­klaasile ja haagise tiislile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis. Käesoleva seaduse § 163 lõike 3 alusel kehtestatud liikumispuudega inimese mootorsõiduki parkimiskaardi paigaldamine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatule.
§184. Viivistasu
(1) Parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui:
4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 183 lõikes 5 sätestatule.



§250. Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine
(1) Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikku­mise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 220, 227–229, 230 või 231 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
(2) Sama teo eest:
1) kui see on toime pandud joobeseisundis;
2) kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või
3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
16. peatükk
rakendussätted
§255. Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud juhiluba annab juhiloa omajale õiguse juhtida vastavalt käesoleva seaduse § 89 sätestatud kategooria mootorsõidukeid alljärgnevalt kuni käesoleva seaduse jõustumisel kehtiva juhiloa kehtivusaja lõpuni või kuni juhiloa vahetamiseni:
1) mopeedi juhiluba annab õiguse juhtida AM-kategooria mootorsõidukit;
(3) Kuni 1. novembrini 2010. a ei nõuta mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks juhiluba isikult, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist saanud vähemalt 16-aastaseks ning kellelt ei ole ära võetud või peatatud mootorsõiduki juhtimisõigust.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud pisimopeedid, peavad olema registreeritud hiljemalt 1. märtsiks 2010. a.

Head mõttega lugemist (tõenäoliselt on tänane õhtu nüüd sisustatud)!

Ei hakanud kohe alguses spetsiaalselt mind häirivaid punkte välja tooma ja omapoolseid kommentaare kirjutama vaid teen seda töö käigus. Jään suure huviga teiepolseid kommentaare ja ettepanekuid ootama.

Pole selles liiklusseaduses midagi üle mõistuse. Ise otsimiseks pole kahjuks aega. Tänud seaduse siia ülespanemise eest. Oleksin rohkem huvitatud tollest seadusest, mis kohustab mopeede ja motorollereid arvele võtma.

Riputasin Liiklusseaduse eelnõu seletuskirja täismahus pdf'failina üles. Lihtsalt ei ole praegu jõudu seda 128lk dokumenti niipalju redigeerida, et ainult meid huvitavate punktide osa alles jätta. Eks igaüks saab selle ise paralleelselt seadusetekstile kõrvale võtta ja huvitava punkti seletust sealt ise vaadata.

http://moped.ee/foorumipildid/Liiklusseaduseseletuskiri.pdf

Mulle jäi silma pisimopeedi mõiste. Et, kui mootorivõimsus <1KW ja tippkiirus <25km/h . Mina loen sealt välja, et taolistega võib ka peale 2010 novembrit ilma registreerimata sõita. Samas külavahel poes piimajärgi käiv vanapapi oma "punnvõrriga" saab ikkagi peagi kurjategijaks, sest kellel on praegu näiteks Delta paberid võtta. Pisimopeedi alla see ei käi ju Lube nõutakse ka alates 2010 juba kõigilt. Ei tähenda, et enne seaduse jõustumist oled vanem, kui 16. Load peavad ikka olema.

Samuti lugesin välja, et edaspidi saab olema kergliiklusteel mopeediga sõitmine keelatud. BUUUUUUU ! Mopeed on vasrti raskema klassi sõiduk. Hea, et maanteeametist veel eriluba ei pea võtma nõrgemate sidale ületamiseks.

Edasi. Nüüd tuleb kanda (kindlastu E tähisega) motokiivrit. Kõikvõimalikud kõvakübarad muutuvad mopeediseljas ebaseaduslikuks. Jalgrattakiivreid ja kõvakübaraid võib kasutada vaid pisimopeedi peal.
Lubatud ka võimaluse korral seisvast või (üli)aeglaselt liikuvast sõidukist mööduda paremalt poolt. Sellest ei oska midagi arvata, kuna teerullist/kombainist ennegi paremalt möödutud, kui vasakpoolne manööver ohtlik tundub.
Mopeedi-, pisimopeedijuhid ja jalgratturidkuni 12 aastased tohivad sõita kõnniteel, vanemad mitte. Esimeses punktis vasturääkivus, kuna 12 aastane ei tohigi mopeediga liikluses osaleda.
Järgmisena loen välja, et legaalses mõttes on laste turvatool mopeedil edaspidi mõttetu, kuna alla 12 aastast last ei tohi mopeedil sõidutada.

Justkui asja õigustamiseks oli lisatud masendav statistika, kui palju pahandust on mopeedijuhid teinud liikluses ja et selleks tulebki see seadus tekitada.

Mulle meeldib §255, kus asjad seatakse juba keskajal paika (aasta 1010) Aga nali naljaks.

Minule on ääretult vastukarva samas, et edaspidi lisandub ka tehnoülevaatus ja kindlustus. Viimase hind võib üsna soolane olla, kui LKF võtab aluseks mopeedijuhtide (roller-pättide) korraldatud sigadused Märgitakse ära ka, et omanikel suurenevad kulutused. Ei kakat sherlock.

Märtsiks peab olema asjad arvel. Tehku see arvelevõtmise summa nati inimlikumaks #"¤%#¤% ! Kellel praegu neid liigseid tonne lihtsalt ära maksta, mis bürokraatia kaudu eelarve auke lapiks.

Siia meeldib mul ikka tuua näide kuskil maakohas metsas elavast papist, kes kuskil poes oma vana Rigaga käib. Et edaspidi seaduslik olla, peab ta nüüd otsima mõne tegelase, kes on nõud mopeedi oma kaubikuga lähimasse ARK vedama. Maksma vedajale, maksma selle 2300.- riigilõivu, maksta esmasne ülevaatus, ning tyeha kindlustus, ning siis koju tagasi. Tuleb käia üsna arvestatav summa välja, et saaks endistviisi liigelda. Seda kõike muidugi eeldusel, et tal on olemas tehase sertifikaat, millega saab arvele võtta. 2x BUUUUUU

Teine võimalus on kõik vanemad isendid deforsseerida, et max kiirus oleks 25km/h ja sedasi asjad seadusest vabaks pisimopeediks muuta. Juriidilises mõttes on kinldasti ka sellel konks sees. Ilmselt tuleb see deforsseerimine, kuskil "volitatud ja pädevate" ametkondade juures ette näidata ja "hea hinna" eest vastav tõend saada, et jah, tõesti, see Delta on 1kW ja enam üle 25km/h välja ei lähe. Samas, kui seadust väänata, siis ülekande suhtega saab lõppkiiruse üsna lihtsalt selliseks viia. Mootorit eraldi vaevalt, et dünopinki hakataklse vedama, sest tagarattale üle kantav võimsus on oleneb nii käigukasti, kui ka ketirataste ülekande suhtest.

Et siis uus seadus tahab vanemad mopeedid kõik vanarauda saata, kuna liigelda nendega enam ei kõlba (ei tohi)

Tundub ehk kibestunud sapi pritsimisena, aga asi ikkagi on nati veider.

Sellised siis minu esmased tähelepanekud, peale selle eelnõu läbi töötamist.

Mina lugesin sealt välja, et pisimopeedi ainus "eelis" uue seaduse jõustudes on see, et need ei pea registris olema, ning sealt tulenevalt ka TÜV ja kindlustust omama + võib jalgrattakiivriga sõita. Kogu lugu.

ARK vastas mu arupärimisele, et juhul, kui seadus antud kujul vastu võetakse, siis tõesti jah muutuvad kõik nõukaaegsed mopeedid tänavaliikluse jaoks illegaalseteks. Mulle meeldis vastuses see lause "ei, ei ei, kes neid enam arvele siis hakkab võtma".

Ilma jonnita ei alistu, kuid juhul, kui meil ei vea, siis ilmselt tuleb mingil kinnisel territoorimil ainult liigelda vanema mopeediga, kui ei taha riigieelarvet toetada

Teeme Lätit !!!

Natukene siis minupoolseid kommentaare. Hakan järjest mööda paragrahve ülevalt alla liikuma. Kõigepealt teeksin kahe termini kohta möönduse ja kirjutaksin need kõige esimeseks:

55) pisimopeed on kaherattaline sõiduk, mille
suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim
püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja
valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis;

55) Kergmopeed on kaherattaline mootoriga sõiduk, mille
suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim
püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti või
valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis; Kergmopeedile lubatud suurim tühimass on 65kg.

Terminina tundub kergmopeed tunduvalt selgem ja mõistetavam, samuti on see arusaadavam ja täpsemalt tõlgitavam erinevatesse keeltesse. Samuti on ajalooliselt tegu meie aladel kasutuses juba olnud terminiga. Piitanguna soovitaksin kasutada vaid ühte kahest - kas võimsust või kiirust, sest 1kw mootoriga sõidukid on nagunii oma reaalse kasutatava kiirusega umbes sellesse kiiruskategooriasse, uutel tänapäevastel 25kmh mopeedidel on paljudel kiirus jällegi piiratud elektrooniliselt ja mootori võimsus on suurem. Kaalupiir välistaks selle, mis toimub saksamaal - yamaha aeroxid, aprilia sr'id ja muud trendirollerid on paberite järgi paljud 25kmh mopeedid, kuigi reaalselt on tegu 100kg kaaluvate pommidega ja valdav osa neist piirajaid kah ei oma. Las kergmopeed olla ikkagi enamvähem jalgrattamõtu sõiduk, kuigi mootoriga.

xx) Vanamopeed on tootmisaegsele normile vastav mopeediklassi sõiduk mis on toodetud enne 20.08.1991.

Kuna laiatarbemopeedide ja mopeedklassi rollerite areng on viimasel ajal olnud väga kiire ja suurt rõhku on pandud justnimelt võimsusele, siis ei saa seaduses panna ajaloolisi klassikalisi mopeede nendega ühte patta. Ajalooliselt siin kasutuses olnud nõukogusdeaegsed sääreväristajad ja kahekäigulised mopeedid ning samuti ka mõnisada Eestis olemasolevat ajaloolist erinevate euroopa ja jaapani tootjate sõidukit vääriksid juba ainuüksi tehnikaajloo ühe verstapostina säilimise pärast omaette staatust. Samuti ei ole neist 90% kasutuses tiheda liiklusega kohtades ja suurllinnades vaid on maapiirkondades alternatiivseteks liikumisvaheniteks. Teine suur osa vanamopeedidest on omanikele hobisõidukid, mida reaalselt kasutakse mõnel nädalavahetusel aastas ja millede aastane läbisõit jääba tavaliselt mõnesaja kilomeetri kanti. Võrdsustades need ajaloolised sõidukid seaduse mõistes tänapäevaste masinatega, nõudes nende registreerimist ja kindlustamist, on see osa tehnikaajaloost määratud valdavas osas väljasuremisele. Sama teema oli mõned aastad tagasi aktuaalne ka mopeedide registreerimise algusega Rootsis, kus vanamopeed saigi kasutajate piisava aktiivse pressingu toel omaette staatuse ja ei kuulu registreerimisele ja ei loeta mootorsõidukiks.


Nüüd edasi siis punktide järgi:

14) jalgratas on vähemalt kaherattaline
väntmehhanismiga sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste
lihasjõul. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille
maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei
loeta ratastooli, mis on ettenähtud liikumiseks puudega isikule;

Kuidagi ja kuhugi alla tuleb legaliseerida ära ja kuhugi alla liigitada sisepõlemisabimootoriga jalgrattad. Need on ajalooliselt siin koguaeg kasutusel olnud ja nende "uus tulek" on just käimas ja nende arv suurenemas. Kui need liigitada iseehitatud mopeedideks, siis tõenäoliselt on juriidiliste probleemide ja igasuguste mopeedidele kehtivate euronormide tõttu jalgrattale abimootorikompleti paigaldamine suhteliselt võimatu tegevus. Välistada uue sedusega aga sellise ökonoomse sõidukiklassi olemasolu on jällegi väga lühinägelik tegevus.


21) kergliiklustee on jalgrattaga ja jalakäija
liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste
liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on
kergliiklustee tee osa;

21) kergliiklustee on jalgratta, kergmopeedi, vanamopeedi ja jalakäija
liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste
liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on
kergliiklustee tee osa;

39) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk.
Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalg­ratast, pisimopeedi,
maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla 6
kilomeetri tunnis;

39) mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk.
Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalg­ratast, pisimopeedi,
vanamopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla 6
kilomeetri tunnis;

§10. Märguriietusele, ohutusvestile ning hobuveoki, jalgratta, pisimopeedi ja jalakäija helkurile esitatavad nõuded
(4)
Helkur, mida kasutatakse hobuveokil, jalgrattal ja pisimopeedil peab
vastama käesoleva seaduse § 68 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele.

Vanamopeedile ja vanajalgrattale peavad kehtima normid, mis olid sõiduki tootmise ajal. Kui tootja on kunagi mingi mopeedi tootnud teistsuguse helkuriga, siis ei saa seaduses nõuda selle asendamist tänapäevase ja normile vastavaga.

§14. Sõidukiirus
(1) Suurim lubatud sõidukiirus on:
x) vanamopeedil vastavalt tootmisaegsetele normidele ja valmistajakiirusele aga mitte rohkem kui 45kmh.

§19. Sõiduki peatamine ja parkimine
Lubatud on kergmopeedide ja vanamopeedie parkimine kõnniteel, juhul kui need ei takista jalakäijate liiklust.

Mopeedide parkimine sõiduteele on väga ebaloogiline ja samuti ka parkimisvõimaluste optimaalsemaks kasutamiseks ebaotstarbekas. Nende loomulikum koht on jalgarttage sarnaste mõõtude ja olemuse tõttu kas jalgrattaparklas või kõnniteel maja seinaääres.

§21. Jalakäija asukoht teel
(2) Kui
liiklustihedus võimaldab, tohib jalakäija liikuda ka jalgrattateel,
takistamata jalgratta‑, mopeedi- ja pisimopeediliiklust, ning
kergliiklustee jalgratturile ettenähtud osal, takistamata
jalgrattaliiklust.
(3) Teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim
kiirus on suurem kui 20 kilomeetrit tunnis, peab jalakäija liikuma
kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või
liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult
selle ääre lähedal.

Miks seljuhul on üldse rattateedel mingit mõtet? Samuti on punkt 3 kohe selle punktiga 2 vastuolus, sest jalgrattateel on lubatud mopeedi ja pisimopeediliiklus aga nende sõidukite lubatud kiirus ületab 20kmh

§28. Sõidukisse sisenemine ja sealt väljumine
(2) Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla
avatud kauem kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks.


§29. Turvavahendite kasutamine
(4) Mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel peab sõitja kandma kinnirihmatud motokiivrit.
(5)
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud nõue ei kehti kinnise kerega
kolme- ja neljarattalisele mootorrattale ja mopeedile, millele on
valmistaja poolt paigaldatud turvavööd ja istmed.
(6) Teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane sõitja kandma kinni­rihmatud jalgratturikiivrit.

See, kas mopeedijuhi kiiver peab olema ikka just motokiiver kõigi ma saja polsterduse ja e-normidega, on vaidlemise asi. Piisav oleks ikkagi, et peab kandma kinnirihmatud kaitsekiivrit.
Pisimopeedide kohapealt viiks asja karmimaks ja jätaks
kiivrinõude (aga kaitsekiivri, mitte jalgrattakiivri) ka täiskasvanud
pisimopeedijuhile kohustuslikuks.

§30. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused
(1)
Teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab
alla 16-aastane juht kandma kinni­rihmatud jalgratturikiivrit.
sai just kommenteeritud
(2)
Jalgratta ja pisimopeediga peab sõitma jalgrattarajal või
jalgrattateel, selle puu­dumisel võimalikult sõidutee parema ääre
lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 46 lõike 1 kohase manöövri
ajal. Jalgrattarajal või jalgrattateel ei pea sõitma, kui jalgrattarada
või jalgrattatee on sõitmiseks kõlbmatu (ebatasane, jääkonarustega,
lumine jne). Jalgrattaga võib sõita ka teepeenral, kui see on selleks
kõlblik, ohustamata jalakäijat.

Pisimopeedide ja vanamopeedide liiklus peaks olema lubatud ka kergliiklusteel. Oma suuruse, olemuse ja kiirusega on tegu jalgrattaga võrdsete liikuritega ja neile peaks kehtima samad õigused. Samuti on 25kmh sõiduteel liikuv pisimopeed tunduvalt suurem ohutekitaja teistele sõidukitele ja olles ka ise potentsiaalne ohver. Kergliiklusteel need jalakäijatele jalgrattast suuremat ohtu ei kujutaks.
Sama lahendus on kasutusel näiteks Rootsis, kus mõned üksikud kergliiklustee lõigud, mis on mopeediliikluseks keelatud, on amärgistaud eraldi mopeede keelavate lisatahvlitega.
Samuti probleme ka selles, et valdav osa Eesti rattateid on olenemata algsetest projektidest, rahaeraldustest jne lõpuks ikkagi markeeritud ja märgistatud kergliiklusteedena.
Kui eeldada, et paljud teed on kergliiklusteena markeeritud selleks, et seal oleks võimalik ka jälakäijatel liigelda ja §21.(2) jääb seaduses eelnõu kujul, siis teoreetiliselt oleks võimalik paljude praegu kergliiklusteedena markeeritud teede ümbermarkeerimine jalgrattateedeks ja kõik oleks ok ja kõik saaksid seal sõbralikult koos liigelda... aga seda, et keegi hakkab nende ümbermarkeerimise ja märkide vahetusega kunagi tegelema, ei taha hästi uskuda.
Jätkub...

§32. Juhi üldkohustused
(1) Juht peab olema
tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud
liikleja (jalakäija, jalgrattur jne) suhtes ning vältima tema
ohustamist ja talle kahju tekitamist.

(1) Juht peab olema
tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud
liikleja (jalakäija, jalgrattur, mopeedijuht jne) suhtes ning vältima tema
ohustamist ja talle kahju tekitamist.

§34. Juhi kohustused jalakäija ja jalgratturi ohutuse tagamisel
(1)
Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega jalgratturit. Eriti
tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,
liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
(12) Kui reguleeritav
jalgrattatee tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui
tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, jalgrattateed
ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale
jalgratturile.

(1)
Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, jalgratturit ega mopeedijuhti. Eriti
tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega,
liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.
(12) Kui reguleeritav
jalgrattatee tuleb ületada kõrvalepöörde lõpul, võib juht juhul, kui
tema sõidusuunas pole stoppjoont või stoppjoonemärki, jalgrattateed
ületada, andes teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületavale
jalgratturile ja mopeedijuhile.

§35. Lapse ohutust tagavad lisanõuded
( 8 ) Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel.

( 8 ) Last ei tohi ilma tema kasule sobiva turvavarustuseta sõidutada mopeedil ega mootorrattal. Alla 16aastasel mopeedijuhil on kaassõitja sõidutamine keelatud.

Paljudel mopeedidel on olemas võimalus lapsetooli kinntamiseks ja osadel tootjatel on see lausa ametliku lisavarustusena koos mopeediga saadaval ja paljudes riikides väga populaarsed. Samuti on olemas mootorrataste lapsetoolid. Piirang ei saa olla seotud vanusega vaid erivarustuse vajadus sõltub ikkagi vägapalju konkreetse lapse kasvust. Sõnastuses tagaistmel tekitab jälle segadust, nagu lapse ette jalgevahele või paagile tohiks võtta.

§48. Sõidukiiruse valimine
4) vähendama
kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat
vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või
vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.


§61. Liiklus õuealal
(5) Õuealal tohib
parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria
mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle
puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega
muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Kas tõesti on mopeedide parkimine õuelal keelatud?

§63. Liiklus kiirteel
Kiirteel ei tohi:
1)
liigelda jalgsi, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse
mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;

Otseselt ei ole häirv ja on täiesti loomulik, et mopeedidega kiirteele ei ronita, aga lihtsalt tundub imelik, et mopeed, mille lubatud sõidukiirus on 45kmh on keelatud aga muudele mootorsõidukitele kehtib minimaalse 40kmh piir.

§81. Jalgrattale, tasakaaluliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
(1) Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab olema:
1) töökorras pidur ja signaalkell;
2) ees valge ja taga punane ja vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur;
3) tasakaaluliikuril mõlema ratta välisküljel kollane või valge helkur;
4) tasakaaluliikuril iseenesliku liikumist takistav seade;
5) tasakaaluliikuril odomeeter.
(2)
Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal
või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli.
(3) Pisimopeed ja tasakaaluliikur peavad vastama valmistaja tehnonõuetele.

Pisimopeedile ei saa esitada jalgrattale sarnaselt veljehelkurite nõuet, sest enamusel ei ole seda tehasest ette nähtud ja paljudel puudub ka võimalus nende paigalduseks.
Huvitav, mis on seadusel sellega pistmist, kas mingil sõidukil on odomeeter ja kuidas see peaks liiklusohutust mõjutama?

§144. Nõuded jalgratturile ja pisimopeedijuhile
(2) Pisimopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik. Pisimopeedijuhil peab olema kaasas mopeedijuhiluba.
(3)
Vähemalt 16-aastane isik tohib pisimopeedi ning pisimopeediga
võrdsustatud sõidukit juhtida, kui tal on mistahes mootorsõiduki
juhtimisõigus.
(4) Pisimopeedijuhi kvalifikatsioon peab vastama mopeedijuhi kvalifikatsioonile.

§145. Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitajale esitatavad nõuded
(3) Pisimopeedijuhti valmistavad ette käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi koolitajad.
(5)
Jalgratturi ja pisimopeedijuhi koolitus tuleb läbi viia nõuete kohasel
õppeväljakul ning nõuetele vastavate õppevahenditega.

Kergmopeed kui jalgrattaga sama suurusklassi ja sama kiirusega liikuv sõiduk peaks täiskavanud juhil (nt. alates 18a) olema lubadevaba.
Eriti absurdne on nõuda kergmopeedi juhilt juhtimisõiguse saamiseks läbitud koolitust. Sellises situatsioonis kaob ära igasugune selle sõidukikategooria mõte. Tõenäoliselt on lihtsalt autokoolide omanikud masu ajal suutnud head lobitööd teha.

§146. Jalgratturi ja pisimopeedijuhi eksamineerimine
(6) Pisimopeedijuhile väljastab AM-kategooria mootorsõiduki juhiloa käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 nimetatud asutus.

Järjekordne vastuolu seaduse siseselt - selle seduse järgi ei ole juhtimisõiguse alusel olemas sellist asja nagu kergmopeedijuht kuna ei ole olemas eraldi kergmopeedijuhilube vaid on lihtsalt mopeediload.

§183. Parkimistasu
(1) Kohalik
omavalitsus võib oma avalikul parkimisalal kehtestada tasulise
parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma
parkimistasu mootorsõiduki või selle haagise eest.
(5)
Parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki
esiklaasile või arma­tuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit
oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust.

Mopeedide ja kergmopeedide parkimine ei kuulu tasulise parkimise alas maksustamisele.

Tasulis eparkimise alad on valdaval tehtud tasuliseks, et vähendada sealset parkimiskoormust. Mopeedid ei hõiva ära autode parkimiskohtasid ja mahuvad parkima igalepoole taskutesse ja orvadesse, kus nad kedagi ei sega. Samuti on mopeedile parkimiskviitungi paigaldamine peaaegu võimatu.

§250. Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi,
jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt
liiklusnõuete muu rikkumine
(1) Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi,
jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt
liiklusnõuete muu rikku­mise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des
220, 227–229, 230 või 231 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse
rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
(2) Sama teo eest:
3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Põhimõtteliselt saab liiklusohuks lugeda peaaegu igat rikkumist ja väärmanöövrit ja sellega annab seadus politseile liiga suured võimalused tarhvi kümnekordistada, kui su nägu juhuslikult ei meeldi või on tal lihtsalt halb päev või selle päeva ettenähtud trahvinormid täitmata.


§255. Üleminekusätted
(3)
Kuni 1. novembrini 2010. a ei nõuta mopeedi ja mopeediga võrdsustatud
sõiduki juhtimiseks juhiluba isikult, kes on enne käesoleva seaduse
jõustumist saanud vähemalt 16-aastaseks ning kellelt ei ole ära võetud
või peatatud mootorsõiduki juhtimisõigust.
(4) Enne käesoleva
seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud
pisimopeedid, peavad olema registreeritud hiljemalt 1. märtsiks 2010. a.


(3)
Juhiluba ei nõuta kergmopeedi ja vanamopeedi juhtimiseks isikult, kes on enne käesoleva seaduse
jõustumist saanud vähemalt 21-aastaseks. Kuni 1. novembrini 2010. a ei nõuta mopeedi ja mopeediga võrdsustatud
sõiduki juhtimiseks juhiluba isikult, kes on enne käesoleva seaduse
jõustumist saanud vähemalt 16-aastaseks ning kellelt ei ole ära võetud
või peatatud mootorsõiduki juhtimisõigust.
(4) Enne käesoleva
seaduse jõustumist kasutusel olnud mopeedid, välja arvatud
pisimopeedid ja vanamopeedid, peavad olema registreeritud hiljemalt 1. jaanuariks 2011. a.

Mille järgi see lahterdamine hakkab tavaelus välja nägema? Kui ma muudetud ülekande tõttu Deltaga üle 25km/h ei saa sõita, kas siis võib selle lugeda kergmopeediks ja edasi liigelda, või saadetakse mind dünopinki, seda 1kW ületamist tõestama? Või on tõesti igal patrullil kõikvõimalike mopeedide käsiraamat kõrval, et valmistajakiirust kontrollida? Ok, Delta oli halb näide, sellega enamus korrakaitsjaid ilmselt isegi nooruses sõitnud, aga näiteks mõni Peuget või Itaalia retreo-mopeed?

oldmopedi välja pakutud vanamopeedi termin, ning selle põhjendus Samas kahtlustan, et siis hakkab mingi seltskond selle kuupäevale välja mängima. Kui paberiteta ja embleemideta masin, siis kes ütleb täpse valmistusaasta?

Rootsis see täiesti töötab, kuigi neil on termin "rahvuslik mopeed" - st. vanamopeedid (enne 1981a) mis on rootsis või rootsi turu jaoks toodetud.
Eks reaalselt kasutatakse seda ka seal pärispalju ära aga ka võimuorganitega on vaikiv kokkulepe, et see, kas mudel on rootsi turu jaoks toodetud ja seal kunagi ka müügil olnud või on see hiljem kuskilt spetsiaalselt ainueksemplarina riiki toodud, ei ole otseselt oluline. Samuti ei vaadata seda aastaarvu niitäpselt. Asi on lihtsalt põhimõttes ja loogikas, mille järgi vanu mopeede tänapäevastest plastmassidest eristada.

Meie sõidukite vanusepiiriks pakkusin välja Eesti taasiseseisvumis kuupäeva sellepärast, et reaalselt oli õnnetu nõukogude liidu osana olles ka kogu nõukogude mopeedimajandus "kohalik toodang". Teises sellepärast, et tol ajal olid väga paljud mopeedid väga-väga kaua järjest tootmises ja ei saa mittekuidagi hakata eristama seda, et nt 1986a tehaseväravast välja veerenud delta on legaalne mopeed aga täpselt samasugune ja samade andmetega 1990aasta oma ei ole. Realselt ei oleks ka siin see valmistusaasta ju niiväga oluline, aga kuidagi ja kuskiltmaalt peab ju seaduses selle piiri tõmbama. Asja põhiline eesmärk on see, et vanakooli klassikalisi mopeede ei pandaks seaduse mõistes ühte patta poes müügil olevate Aprilia SR'ide, Yamaha Aerox'ite ja Lifanitega.

P.S. Ootaks rohkem teiepoolset aktiivsusust! Kui ise midagi seaduse kohta kommenteerida ei taha või ei tule pähe, siis kommenteeriga kasvõi minu kommentaare. Pärast seaduse vastuvõtmist halada, kuidas kõik on pahad ja ahistavad, on natukene hilja, ning kedagi peale enda ei ole kah siis süüdistada, et ise õigel ajal häält ei teinud.

Saage aru sellest, et "tavaline normaalne inimene", kes ei ole omanud mopeediteemaga mittemingisugust kokkupuudet, ei saa mittekuidagi meie probleeme mõista ega isegi nende olemasolu peale mitte tulla. Valdava enamuse jaoks assotsieerub antud teema kohe silmad pahempidi peas ja liikluseeskirju mittemidagi teades tuunitud rolleril kihutava pubekaga ja tundub, et kogu seadus ongi üles ehitatud vaid nende ohjamisele mõeldes. Sellega kaasneb aga see, et koos pesuveega visatakse lihtsalt ka laps välja. See, et seadust karmistatakse, ei muuda mittemidagi, sest jobud jäävad jobudeks ikka ja päriselt oleks lihtsalt ka praegu vaja hoopis korralikku ja toimivat liiklusjärelevalvet, et olemasolevatest seadustest kinnipidamist kontrollitaks.
Osade idiootide pärast ei pea kannatama ei vanamopeedihuvilised, eluaegsed võrriga liikunud kalamehed ega ka omale ökoliikurina suvilas käimiseks odava hiina rolleri soetanud vanapaarid.


Mina olen enda jaoks nagunii asjad sellesmõttes läbi mõlenud, et seaduse käesoleval eelnõu kujul läbimineku korral tõenäoliselt vaatan oma kollektsiooni jaoks natukene mopeedisõbralikuma ja seda sõidukiklassi rohkem hindava asukohamaa kui Eesti. Üle ühe-kahe masina legaliseerida ei ole ju mittemingit mõtet ja ka tõenäoliselt ei ole see finantsiliselt ja võibolla ka juriidiliselt võimalik (alates legaalse omandiõiguse ja selle, et ma ei ole kaamel, tõestamise võimatusest).
Omada aga mopeede nagu margikollektsiooni albumis, ei ole kah päris see. Eks paljus oleks siis küll ka jonn põhimõtte pärast, sest ega ma paljudega neist nagunii ei sõidaks, aga krt, no ei saa mingid ametnikud mul seda võimalust lihtsalt oma suva järgi ära võtta. Ennem hüppan ojasse.

Samas, tõstaks see kõigi meie koduste kollektsioonide ajaloolist väärtust tunduvalt, sest peale seaduse vastuvõtmist muutub mopeed ohustatud ja hävimisohus liigiks ning paari aasta pärast ongi ainukesed allesjäänud need eksemplarid, mis meil kodudes iluasjadena seisavad, sest praktilist ja tarbeväärtust neil lihtsalt juriidiliste probleemide pärast enam ei ole.