mopeedikokkutulek "ÜSSE 2008"
13-15 juuni, Läänemaal

Oodatud on osalejad mopeedidel, abimootoriga jalgratastel ja motorolleritel (olenemata kubatuurist).
Otsest sõiduki vanusepiiri ei ole aga osaleja ise peab oma vanusega minimaalselt unickategooria välja andma.


Täpsem ajakava lisandub hiljem.

noh ma regan siis kaks inimest ära :

mina ise ja mu tõinepool

Juhuu

Kindlasti üritan mõne mopeediga kohal olla, millisega selgub hiljem.

OM-ile tänud kokkutuleku aja hilisemaks muutmise osas, sest maikuus tatsan mina alles kaitseväes. Juuni seevastu sobiks nagu rusikas silmaauku.

Kindlasti üritan kohale tulla kui asjaolud võimaldavad. Nüüd on peale reservi veel ka ÜSSE kokkutulekut oodata

Kahju, et tuleb kahe hea ürituse vahel valida. Õnneks veel natukene aega mõtlemiseks.

Jõudu mopeeduritele! Kui keegi viitsib siis vastake - kus kohas leian täpse ajakava 13-15.juuni kohta, kes registreerib kokkutulekule, kes on korraldaja, kus kohas kogunetakse? Palun uustulnukale rohkem "käimist" õpetada või siis ka kannatlikkust. Samuti sooviks leida kolleege Tartust või Tartumaalt, kellega koos kohale sõita

Täpset ajakava kahjuks veel lihtsalt ei ole kuna programm on alles koostamisel.
Eks asi põhimõtteliselt nagu ka eelmine aasta. Reedel on lihtsalt saabumine, tutvumine, grillimine ja lõkke ümber jorisemine. Laupäeval on väike orienteerumisvõsitlus ja muud kohapealsed murumängud, õhtul mängib ansambel ja toimub kõmblustünnis vedelemine, liha küpsetamine, joovastavate vedelike tarbimine jne. Põhapäev on selgeks saamine ja kojusõit. Tõenäoliselt tahaks teha ka see aasta, nagu ka eelmine kord oli, et kõik kohapeal tarbimiseks vajalikud söögikorrad, joogikorrad ja grillimislihad on kohapeal olemas ja juba osavõtutasu sees, et kahel rattal saabujad ei peaks suuri varusid kaasa vedama. Eks las eelmise aasta rahvas kommenteerib, kas see lahendus oli sobiv, või tuleks seda see aasta muuta.
Ürituse korraldaja on Mopeedikeskus, minu tagasihoidliku isiku näol. Asukoht on Haapsalu lähedal Üsse külas Läänemaal.
Registeeremine hakkab peale orienteeruval kuu enne kokkutuleku toimumist ja selleks ajaks on ka kindlasti täpne ajakava üleval.

kas saaremaapoolt on ka keegi suvel sinna mopiga liikumas?

Palju registreerunuid on?
Ise lähen kasutaja Teints´iga mopeede testima pikaks sõiduks:D

Ametlikult registreerimiskirja saatnuid on vähe, nagu ka eelmisel aastal - alles mõni üle kümne. Samas vägapaljud, kellega suhelnud olen, on ütluste järgi kindlasti tulijad.
Ainult Rootsi mopeediklubide ühendmeeskond saatis kirja, et nad on väga kurvad, aga see aasta nad kokkutuleku ajaks külla tulla ei saa. Samas on selle kompenseerimiseks, et ikka korralik rahvusvahelise kokkutuleku mastaap välja anda, suure tõenäosusega oodata osalejaid Venemaalt ja Lätist ning õhtu lõbusamaks sisustamiseks käivad läbirääkimised Soome ja Ameerika muusikutega.
Eks kuidas kõik läheb ja palju meid päriselt kohal on, selgub ikkagi alles kohapeal.

Seoses Seitsme venna orienteerumisjooksuga Soomes, 14_15 juuni, jääb see kokkutulek vahele.

Orienteerumistrass sai täna viimase lihvi ja raja pikkuseks on see aasta ~35km.
Sellest 70% on väiketeed, 25% metsarajad ja endised külateed ja 5% normaalset maanteed.


Pange siis vaim ja masinad valmis.

Järjekordselt ülimõnusal Üsse kokkutulekul koos madeinusseriga jälle käidud. Vaatamata sellele, et meie mopeede pidevalt mingid probleemid kimbutasid, jõudsime peale seitsmetunnist sõitu kenasti Üssesse ja täna ka koju tagasi. Üks mopeed muutus küll 30 km enne kodu sõiduvõimetuks, kuid teisega pukseerides jõudsime õnnelikult koju. Kilomeetreid kogunes 416.

Käidud tehtud! Suured tänud Jaanile järjekordse suurepärase ürituse eest! Kahjuks olin sunnitud laupäeva õhtul juba suuna kodu poole võtma... Aga üritus oli vägev ja eriti tore oli orienteeruda mopeediga, millel puudub spidomeeter Jään ootama järgmist kohtumist!

Mõned pildid ka: http://fotoalbum.ee/photos/unicman/sets/498023

Ühest ma aru ei saa. Oli suur ja vägev üritus, rahvast palju, Jaan oli suure töö ära teinud. Aga kus on kommentaarid ? OK, et mina ei kirjuta. See tuleb sellest, et ma võibolla ei mäleta eriti. Aga kainem rahvas. Niisama käin siin iga õhtu passimas või? Näeks piltegi. Peale Unicmani ei ole viitsinud keegi ülesvõtteid siia riputada, kuigi nägin fotokaid sähvimas. Või olid need välgud mu silmades.
Mida siis ise kommida. Mina jõudsin koos Mihkliga kohale reedel väga hilja. Ansambel pakkis just pille samal ajal. Hakkasin viina jooma ja see oli muidugi liiga ennastäis lähenemine ning otsekorraldus autistina dementsusse. Viina ei saa juua kiirustades nagu võibolla on tavaks saanud mul tööd teha. Niisiis varsti oli nägemist. Järgmisel päeval läksin õlle peale üle, sest olin viina kuhugile ära kaotanud. Ilmselt varsti oli uuesti nägemist, sest Jaan mulle orienteerumiseks enam moppi ei andnud, kuigi küsisin viisakalt ja aegsasti. Siis läksime mu venna juurde villise järele. Et sitta kah, kui moppi pole, sõidab hoopis villisega, eriti seff ju. Säärekal, mille väga uhkelt bussist eelmisel õhtul välja laadisin, irdus üks kodar ning niigi kahtlaselt kõver velg ei mahtunud seejärel enam raami vahelt läbi. Nii - tõime villise ära. Vahepeal laadisime õlut veel juurde, et puudu ei tuleks. Jube naljakas oli kõik see asi. Kui kohale jõudsime, panin tähele, et mul võtmeid enam ei ole. Need, nagu peatselt selgus, jäid venna juurde. Niisiis sõitsime tagasi. Seal olles ning võtmed kätte saanuna ei vitsanud enam villisega rallida. Jäigi siis venna juurde. (Muide villisejuht, kes meiesugused, või vähemalt minusuguse umbjoodiku autot roolida võttis - kui sa seda loed, siis tänud. Väga pädev juht. Kuigi sul on lampjalad ja sa ei tohi seepärast sõjaväkke minna, nagu sa rääkisid, siis sellest pole hullu. Villisejuhiks võtaks sind iga roodukas). Kui lõpuks manöövritelt Jaani juurde tagasi jõudsime, oli päev juba teises pooles. Järgnevast on suht vähe meenutada. Lõpuks aeti mind millegipärast magama ja õige kah. Pole vaja inimesi tülitada. Järgmisel hommikul oli tervis väga ok. Mihkel hakkas muidugi juba hommikust peale umisema, et hakkame minema. Aga päike paistis, kuhu kiiret. Tervis läks ka aina paremaks - kannatab elada küll. Vaimne ja füüsiline murdumine tulid alles õhtul. Pohmell oli nagu hispaania inkvisiitor oma parimas kvaliteedis - kaval, järjekindel ning halastamatu. Kogenud joodikud ei tõmba kunagi loha, mul aga aa bee essi ei olnud - loe õlut kodus ja järgi ka ei jaksanud enam minna. Kannatasin kõik ilusasti ära. Nüüd on jaanipäev tulemas. Ma mõtlen, et lähen lahjema alko peale üle. Aga kõikidele mopedistide tahan soovida kauneid sõnajalaõisi kenade mopeeditüdrukute seltsis ning meenutades vana Eesti tava - heidkem metsa pikali...tähendab, ma ei hakka lähemalt kirjeldama, Keda huvitab siis Eesti Rahva muuseumis on materjali küllalt.

Palugem.
Margus