Ühinen eelpool kõnelenute kiidulauluga !
Seltskonnale, programmile ja ilmale(vähemalt ürituse "normaalajal"

)10 punkti ja papagoi märk!
Aga mu sõiduriist(tuttava poolt eelmine aasta kingitud "needusega"(tema enda sõnad)Mini) tegi Üssesse sõidul ja koduteel igasugu nalja. Ürituse enda ajal käitus masin veatult.
Väike kokkuvõte.
Reedel õhtul enne Üsse poole sõitma asumist selgus, et kraan ja karpa olid paagis olnud saastast umbes. Pool tundi hiljem oli masin korras ja koos Priit_IZ-iga teele. Tallinna piiril liitus seltskonnaga veel Hitchiker ja helistas foorumlane padua, et ta on oma Riga-12-ga meist oma poole tunni sõidu jagu ees. Kokku pidime saama Riisipere juures. Aga juba enne Haapsalu mnt-le keeramist jäi mu Mini hoog väikseks. Puhastasin jälle karpat ja näppisin juhtmeid ja ärkas ellu jälle. Korra ikaldas teel veel, aga ärkas ilma suurema näppimiseta jälle ellu, kuni just sadakond meetrit enne Riisiperet kooles Mini lõplikult ära. Säde oli kadunud ja üles teda ei leidnudki.
Õnneks liitusid meie toppama jäänud seltskonnaga ka autoga Üsse üritusele minevad preilid, kelle autosse koolnud Mini ja ta omanik(mõlemal kõrvad lontis

) mahutati.
Riisipere Treff 2009.

Minil kõrvad lontis.
Peale seda suundusid mopeedidel inimesed "alternatiivteele", et mööda seda Üssesse sõita ja ülejäänud autoga samasse kohta. Allakirjutanut lohutati autos muffinitega

.
Kohale jõudes ja doonor Deltalt eri juppe proovides selgus Mini koolemise peapõhjuseks oma töö lõpetanud "hõbekarp".
Hommikul hakkas Mopeedikeskuse õuele kogunema mopeedirahvast lisa.


Mellpoisi vastvalminud Jawetta tõmbas mopediste magnetina.
Hommikul teel Rohuküla sadamasse sai tehtud saia ja hommikukohvipeatus Teele kohvikus.

Masinad Teele ees.
Vormsi metsaradadel-

Mõned lühikesed möödasõiduklipid Vormsilt-
http://www.youtube.com/watch?v=ccknAkLeqd0http://www.youtube.com/watch?v=w6Lf5C3tv_gÕhtul mängiti Mopeedikeskuse murul murumängu "leia rohust Tomose tulegondli kruvi", mida keegi ei võitnud-

Pühapäeval peale ürituse viimast "metsaendurot" tundus, et mu Mini hakkas jälle puterdama, ei tahtnud üldse pöörde minna. Teise käiguga veel kuidagi sai sõita.
Nutulaul 2009.
Hakkasime koos paduaga Tallinna poole liikuma(osa läksid mööda "alternatiivteed" jälle), kui umbes 5-6 km pärast kadus Minil üldse minek. Sõita sai kuidagi umbes 10-15 km kiirusega ja mootor puterdas, mis kole. Ei tahtnud paduat niisama kinni hoida ja jäin tee äärde remontima, et kui saan sõitma, siis sõidan järgi ja saame seltskonna jälle Riisiperes kokku, kui ei saa sõitma, siis jälle Oldmopedi juurde tagasi

.
Peale pikemat kruttimist sain masina kuidagi tööle, selleks tuli eelsüüte nurka oma 45 kraadi varasemaks muuta. Käivitamiseks tuli joosta lausa imelise kiirusega ja sõita sai kuidagimoodi umbes 25 km-se tunnikiirusega. Mõtlesin, et üritan ikka Tallinna poole edasi. Vahepeal hakkas masin isegi päris korralikult käima, aga peale 20 km sõitu kooles jälle. Hakkas ka päris korralik hoovihm ja istusin tee ääres bussipeatuses ja sättisin masinat tunnikese. Otsustasin ikka Oldmopedi juurde naasta ja masina korralikult käima saada. Tagasitel käis masin vahepeal täitsa hästi korra jälle ja vahepeal üldse mitte ning sain ka ilge sahmaka hoovihma tagatipuks kaela.
Sai siis jälle Mopeedikeskuse hõbekarbivaramut tühjendatud ja erinevaid karpe proovitud. Korra oli isegi 3 karpi Minil peal

-

Üks karp põletas veel kõik pirnid läbi ja need said ka vahetatud.
Ühe karbiga sai mopeedi jälle tööle ja panin uuesti Tallinna poole ajama. Varsti hakkas sadama ja jäin seisma, et panna vihmamantel selga. Peale seda enam mopeed jälle ei käivitunud!
Keerasin süüte jälle hästi varaseks ja sain masina mingit moodi töötama ning sõitsin Mopeedikeskusesse tagasi

.
Jaani hakkas ka anomaalia huvitama ja kukkusime kõiki eletrisüsteemi juppe järjest välja vahetama ja iga detaili vahetamise järel testima. Välja said vahetatud hõbekarp, genekas, süütepool, juhtmestik ja isegi rootor! Lõpuks paljastus kõikse suuremaks pahalaseks hoopis küünlapiip koos kõrgepinge juhtmega

. Nüüd keskööks lõpuks käis mootor nagu peab

.
Esmaspäeva pealelõunal hakkasin jälle kodu poole liikuma. Masin käis hästi ja ilm oli ka ilus. Rõõmu jätkus paarikümneks km-iks, kuni ühel tõusul mootorist kadus vedu .
Mis siis muud kui masin teeäärde küllili ja mootori kaan lahti-

Seekordseks pahalaseks paljastus keevitusest lahti tulnud sidurikorvi veohammikas. Sidurikorv ise oli uhiuus, just enne Üssesse sõitu mootorisse pandud. Kuna muud teha polnud, siis tegin "kiviaja mopeediremonti", ehk tagusin teeäärse munakiviga ja kaasa olnud kärniga sidurikorvi ja hammika ühenduskohad "hambuliseks"-

Mootor kokku ja proovimine näitas, et toimib jälle . Ülejäänud tee möödus muretult ja enne Tallinnat tundus, et tahaks veel sõita ja sai veel paarkümne km-ne ring linna lähiümbruses lisaks tehtud.
Oli vahva ja loodetavasti järgmine aasta kohtume jälle!