Eks selliste spetsiifiliste detailide saamine ammu tootmisest maas mudelitel on üldse keeruline. Suurem tõenäosus on leida enamvähem kopmlektne doonormasin. Endal õnnestus 2 päeva tagasi saada mõistliku hinna eest suhteliselt heas säilivuses tehasevärvis Karpatõ Sport omanikuks. Puudu on kahjuks järjekordselt küljekarbid.
Uutest originaalosadest oli viimane leid kloostrimetsa motopoest saadud lvovlase kodarad (erinevad riia omadest "konksuga" otsa poolest). Samuti liigub ka lvovi tehase masinatel paigaldatud mootorites kasutatud sidureid (riia omadel olevates mootorites on sidurikorvi hammasratas sisse pressitud ja kinnitub vaid pisikeste kõrvadega, lvovi masinatele pandud mootorites on hammasratas korralikult keevitatud ja õmblus maha treitud). Verhovina iseloomulikest detailidest mul oma kollektsioonist puudu paak, millel olid pikad põlvekummid eest taha välja ja kummide sees ees metallsilt "Moto 50". Kui kellelgi oleks enamvähem mõistlikus säilivuses selline olemas, siis võiksin heameelega soovi korral vahetada lühikeste põlvekummidega kasutamata Verhovina-6 paagi vastu.
Küljekarpidega tundub, et peab olemasolevatelt vormi võtma ja mingi koguse neid lihtsalt valmistama, sest millegipärast on masinaid endaid tunduvalt rohhkem kui karpe.
Eks Eestis annab tunda palju ka see, et puudub vanamopeedikultuur ja siin on mopeed olnud puhas tarbeese või laste mänguasi... ja paljus nii ka siiani. Selletõttu pole ka masinaid eriti säilitamisväärseteks peetud ja lihtsalt oma otsa leidnud ja lõpuks prügimäele rännanud. Mingit plastmassist küljekarpi või imeliku kujuga lenksukinnitust, kui see just äratuntavalt BMW-R35'e või K750'e oma ei ole vaid tundub mingile mopirääbakale kuuluvat, ei vaevu keegi isegi müügiks kusagil pakkuma, kui see juhuslikult garaazist prahi alt välja tuleb.
Pealkiri: verhovinad ja karpatõd 
Teis Märts 06, 2007 9:34 am
